NATO liikmesriikide juhtide kohtumise järel rõhutati, et allianss astub ühiselt vastu väljakutsetele alates agressiivsest Venemaast kuni Islamiriigi terrorismini.

President Barack Obama ja peaminister David Cameroni peatne ametist lahkumine ja valimiste toimumine Saksamaal ja Prantsusmaal tuleval aastal tõstis kahepäevase kohtumise läbivaks teemaks aga maailma ebakindla tuleviku, vahendab Bloomberg.

“NATO ajaloo jooksul ei ole me arvatavasti kunagi seisnud samal ajal silmitsi nii paljude väljakutsetega: turvalisus, humanitaarne ja poliitiline,” ütles president Obama tippkohtumisejärgsel pressikonverentsil. “Sel proovile paneval hetkel tahan ma selgelt kinnitada, et Ameerika Ühendriikide vankumatu pühendumus Euroopa turvalisuse ja julgeolekusse tagamisele ei muutu kunagi.”

Ajaloolisel tippkohtumisel kinnitati mitu olulist otsust: alliansi idatiiva tugevadamiseks ja Venemaa heidustamiseks saadetakse Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse neli pataljoni, Vahemerel asutakse senisest aktiivsemalt läbi viima operatsioone inimsmugeldajate tabamiseks, Lähis-Idas suurendatakse koolitatavate Iraagi sõdurite arvu, et senisest efektiivsemalt võidelda terroriorganisatsiooniga Islamiriik.

Arutelu all oli ka Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, Euroopa Liidu ja Türgi omavaheline läbisaamine ja vägivald Ameerika Ühendriikides. Venemaa saatis samal ajal aga vastusena kahe Vene ametniku väljasaatmisele Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt välja kaks Ühendriikide diplomaati, väites, et tegemist on CIA agentidega.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas reede õhtul ajakirjanikele, et hoolimata keerulistest aegadest ja ohtudest julgeolekule nii idast kui lõunast, on allians ühtne. “Mul on väga hea meel näha, kui tugev see sõnum NATO sees on ja kui ühtselt me selle sõnumi taga oleme. Kaitse ja dialoog on see, millel meie suhe põhineb,” ütles ta.

Stoltenbergi sõnul on Venemaa samal aja üha ettearvamatum ja agressivsem. “Meil ei ole Venemaaga strateegilist partnerlust, mida üritasime arendada. /.../ Aga ei ole ka külma sõda. Oleme uues olukorras, mis on varasemalt kogetutest teistsugune," selgitas ta, rääkides nelja pataljoni ehk ca 4000 meest saatmisest nelja riiki allinasi idatiival. Eestisse saadab raamriigina sõdurid Suurbritannia, Lätti Kanada, Leetu Saksamaa ja Poolasse USA.

Kuigi NATO peasekretär rõhutas, et NATO on kaitseotstarbeline organisatsioon, avaldas president Vladimir Putini kõneisik Dmitri Peskov siiski arvamust, et NATO pataljonide paigutamine Venemaaga piirnevatesse alliansi riikidesse ei saa olla pelgalt kaitseotstarbeline. Tema hinnangut jagas ka Nõukogude Liidu viimane juht Mihhail Gorbatšov, kes hoiatas laupäeval sõja puhkemise eest. “NATO on alustanud ettevalmistusi külma sõja juurest kuuma poole liikumiseks,” ütles Gorbatšov usutluses uudisteagentuurile Interfax. “Ainult sõjakuulutus Venemaale on veel puudu. Nad räägivad kaitsest, kuid reaalsuses valmistavad ette samme rünnakuks.”