Venemaa loetumate ajalehtede hulka kuuluv Komsomolskaja Pravda pani oma artikli pealkirjaks „Baltimaade sõjakas meel paneb soomlasi muretsema“.

Kunnase ja Näkki suhu on Komsomolskaja Pravdas pandud tsitaat: „Baltlased põlevad soovist meelitada meid ühisesse tegevusse NATO raames.“

Kunnast tsiteeritakse Ilja Savolaineni kirjutatud artiklis järgmiselt: „Tekib mulje, et just Eesti ja teised Baltimaad, mis tugevdavad oma kaitset ja paluvad abi Ühendriikidelt, käituvad ähvardavalt ja on ise tekkinud olukorras süüdi. Ja nende tegevus viis selleni, et Venemaa on sunnitud vastama, mis teeb Soome närviliseks.“

Komsomolskaja Pravda väidab, et Kunnas ütles nii intervjuus Ylele, kuid tegelikkuses oli tema sõnum hoopis teine. Intervjuus viitas Kunnas just Vene sõjajõudude liigutamisele, mille tagajärjel on Balti riigid pidanud liitlastelt abi paluma.

Kunnase tsitaat Yle intervjuus kõlab üldjoontes nii: „Siis, kui Venemaa liigutab oma sõjajõude, siis hakkab Soome ja Eesti vahel ilmnema teatud närvilisust. Seda oli näha juba Gruusia sõja ajal ja seda on näha nüüd uuesti, kui Venemaa on Ida-Ukrainas separatiste toetanud. See tekitab Soome ja Eesti vahel teatud norimist. Kui Eesti ja teised Baltimaad tahavad oma kaitset tugevdada ning paluvad Ühendriikide ja oma NATO liitlaste vägesid, siis vahel tuleb siin selline tunne või arusaamine, et justnagu oleksid nemad need, kes ärritavad Venemaad ja põhjustavad selle olukorra. Et justnagu see nende soov tugevdada oma kaitset põhjustaks selle, et Venemaa peab sellele vastama, ja siis Soome ärritub.“

Kunnas täpsustas Ilta-Sanomatele, et tahtis intervjuus esile tuua just nimelt selle, kuidas Venemaa levitatud propagandistlik sõnum ka Soomes levib ning selle tagajärjel võidakse Baltimaid süüdistada justnagu ise kogu pingestunud olukorra põhjustamises.

„See Putini sõnum läheb ka Soomes vahel päris otse kohale. Tegelikkus on siiski see, et Venemaa ise hõivas kõigepealt Krimmi ja alles pärast seda on Balti riigid lisanud oma kaitset, milleks neil on täielik õigus,“ ütles Kunnas Ilta-Sanomatele.

Üks seletus Komsomolskaja Pravda vigasele tõlgendusele on see, et Yle veebilehel olevas kirjalikus variandis intervjuust ei saanud Kunnase tsitaadist algselt selgelt välja lugeda, et ta ei rääkinud seal oma isiklikust kujutlusest, vaid Soome avalikkuses levivatest või levitatavatest arusaamadest Balti riikide kohta. Hiljem muudeti tekst Ilta-Sanomate vihje peale selgemaks. Yle venekeelsel veebilehel on artikkel Näkki ja Kunnase intervjuu kohta tõlgitud nii, et vähemalt sellist tõlgendust, nagu on Komsomolskaja Pravda oma, ei tohiks tekkida, märgib Paananen.

Paananeni sõnul näib Komsomolskaja Pravda olevat meelega välja jätnud sellised väljendid, nagu „võib tekkida mulje“ ja „väidetavalt“.

Lisaks sellele on Yle venekeelse artikli pealkirjas selgelt juttu just Venemaa sõjalise aktiivsuse põhjustatud närvilisusest Eesti-Soome suhetes.

Kunnas ja Näkki ei öelnud Yle intervjuus ka seda, et Balti riigi põlevad soovist meelitada Soome kaasa ühisesse tegevusse NATO raames, nagu Komsomolskaja Pravda kirjutab.

„Eesti on kogu aeg lootnud, et Soome ja Rootsi liituksid NATO-ga. Aga Eestis ei mõelda seda selle kandi pealt, et Soome ja Rootsi väed tulevad sinna, kui tuleb hädaolukord. Vaid seda mõeldakse nii, et nad saavad kasutada Soome ja Rootsi territooriumi võib-olla või õhuruumi, et siis on kindel, et selle kaudu on ligipääs või et siis näiteks Ahvenamaa ei satu Venemaa valdusse,“ ütles Kunnas algselt intervjuus.