„Ennustus 2016. aastaks, mis põhineb liitlasriikide numbritel, viitab sellele, et 2016 on esimene kasvavate kaitsekulutustega aasta Euroopa liitlaste hulgas esimest korda paljude, paljude aastate jooksul,“ ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg Financial Timesile. „Me seisame silmitsi ebakindlusega, me seisame silmitsi enamate ohtude, enamate julgeolekualaste väljakutsetega kui terve põlvkonna jooksul ning me vajame ühtsust, ma vajame tugevust, me vajame stabiilsust.“

Stoltenberg hoiatas aga, et kui Suurbritannia hääletaks Euroopa Liidust lahkumise poolt, satuks see pööre asjade seisus ohtu.

Ühendkuningriik on suurim Euroopa kaitsevõimekuste pakkuja NATO-s, tal on suurimad kaitsekulutused, tal on suurimad kaitseinvesteeringud… millest eespool on vaid Ühendriigid kogu alliansis… tugev Ühendkuningriik tugevas Euroopas on tähtis ühtsusele ja stabiilsusele,“ ütles Stoltenberg.

Euroopa Liit saab üha tähtsamaks kõigi väljakutsete puhul, millega NATO-l tuleb tegemist teha, lisas Stoltenberg. Suurbritannial on aga võtmeroll suhete arendamisel nende kahe organisatsiooni vahel.

„NATO ja Euroopa Liit töötavad tandemis. Ühendkuningriigi jaoks on [liikmeks jäämine] hea positsiooni kus olla, saada istuda nii NATO lauas kui ka EL-i lauas, sest mõlemad organisatsioonid on nii tähtsad selle jaoks, kuidas me reageerime ebastabiilsusele, millega me seisame silmitsi nii idas kui ka lõunas,“ lausus Stoltenberg.

Eelmisel aastal kulutasid NATO Euroopa liitlased riigikaitsele 253 miljardit dollarit ja USA 618 miljardit. Et täita eesmärk kaks protsenti SKT-st, peaksid Euroopa riigid kulutama sada miljardit dollarit aastas rohkem. Praegused kulutused vastavad 1,43 protsendile SKT-st.

Kulutused on pidevalt kahanenud alates 2008. aastast. Siis kulutasid Euroopa riigid riigikaitsele keskmiselt 1,7 protsenti SKT-st ehk 288 miljardit dollarit. Aastatel 1985-1989 kulutasid Euroopa NATO riigid riigikaitsele keskmiselt 3,1 protsenti SKT-st. Kulutused püsisid üle kahe protsendi külma sõja lõpule järgnenud aastakümnel ning langesid alla selle alles pärast aastatuhande vahetust.

Kõige rohkem on kaitsekulutusi kasvatanud Balti riigid. Läti kaitse-eelarve kasvab sel aastal ligi 60 protsenti, Leedu oma 35 protsenti ja Eesti oma üheksa protsenti. Ka Poola on kulutusi üheksa protsendi võrra kasvatanud.

„Meil on endiselt pikk tee minna, aga pilt on ilusam kui varem ja mind innustab see, et aasta pärast kohustuse võtmist Walesis oleme me suutnud lõpetada kärped Euroopas. Nüüd paistab nii, et teisel aastal on meil esimene tõeline kogu Euroopa kaitsekulutuste kasv,“ ütles Stoltenberg.