Väljaande Slate värskelt avaldatud reportaaž Venemaa „dissertatsioonitööstusest“ näitab, et riigi haridussüsteemis valitsev korruptsioon annab silmad ette kõigile ülejäänud tööstusriikidele. Akadeemiliste petturite paljastamisele pühendunud vabatahtlike veebiportaal Dissernet on tänase seisuga kindlaks teinud umbes 5600 plagiaatorit. Tüüpiline Disserneti profiil näeb välja selline - värvilise osa ulatus näitab, kui suur osa mingist leheküljest on plagiaat.

Dissernet avaldab plagieeritud tööd oma kodulehel kõrvuti originaalidega, nii et väidete ümberlükkamise asemel eelistatavad paljastatud neid tavaliselt pigem ignoreerida.

Valeri Korb (esiplaanil)

Mullu jäi Dissernetile mäletatavasti vahele ka meie Riigikogu liige Valeri Korb, kelle 2002. aastal Peterburi ülikoolis kaitstud kandidaaditöö oli suuremas osas võõraste teadustööde pealt maha viksitud. Venemaa ametnike ja poliitikute seas on võltsimine aga lausa epideemilise ulatusega. Tänavu jaanuaris teatas Dissernet, et Riigiduuma 450-st liikmest 52 on oma akadeemilise diplomi saanud plagieerimise abil. Aktivistide hinnangul on kõigist Venemaal kaitstud teadustöödest 4% plagiaat. Ning Ukrainas resideeruv korruptsiooniuurija Ararat Osipian väitis Slate´ile, et 20-30% Vene teadustöödest on ostetud mustal turul tegutsevate variautorite käest. Hinnad algavad 100 000 rublast (umbes 1300 eurot) ja tellimuse täitmiseks võib kuluda vaid 30 päeva.

Korruptiivse süsteemi õitsemisel on mitu põhjust. Esiteks on ülikoolide hindamiskomisjonide liikmed alamakstud ja ülekoormatud. Disserneti kaasasutaja Andrei Zajakini sõnul on mõnedest hindamiskomisjonidest seetõttu saanud teaduskraadide võltsimise vabrikud. Teiseks saavad teadustööde kirjutamisele spetsialiseerunud firmad tegutsevad veebis täiesti avalikult. „Kandidaadi-, doktori- ja magistritööd ning monograafiad!“ reklaamib end näiteks lehekülg dissertacija.su. „Tööd vastavad kõigile standarditele, plagiaati pole, materjal on hästi esitatud. 15 aastaga oleme kaitsnud enam kui 1000 teadustööd!“ Ettevõtted ei oota kliente, käed rüpes, vaid otsivad neid aktiivselt – kui inimene jõuab karjääril piisavalt kõrgele astmele, võetakse temaga ühendust ja küsitakse, ega ta ei taha seisusekohast teaduskraadi soetada.

Paljastatud plagiaadijuhtumite seas on ohtralt tuntud ametnikke ja poliitikuid. Alljärgnevalt on toodud mõned näited, millest osad kõlavad nagu hea Vene anekdoot.

Sergei Narõškin
Foto: sputnik

*Praegune Riigiduuma esimees Sergei Narõškin kaitses 2004. aastal Peterburi ülikoolis kandidaaditöö Venemaale tehtud välisinvesteeringutest. Enamik tekstist oli teistelt autoritelt varastatud. Üks autor, kelle uurimust Narõškin kasutas, oli liberaalne majandusteadlane Vladislav Inozemtsev. Too märkis meediale irooniliselt, et võtab Ühtse Venemaa liikme tähelepanu oma teadustööle kui kvaliteedimärki. Narõškini kaitseks peab ütlema, et tõenäoliselt polnud ta oma „kandidaaditööd“ tegelikult lugenudki.

*Kultuuriminister Vladimir Medinski kaitses oma kandidaaditöö Venemaa avaliku halduse akadeemias 1997. aastal, teemaks Vene välispoliitika. Disserneti analüüs näitab, et seegi töö on suures osas plagiaat.

Aleksandr Bastrõkin
Foto: RIA Novosti

*Venemaa mõjuvõimsa julgeolekuasutuse Uurimiskomitee juht Aleksandr Bastrõkin avaldas 2004. aastal raamatu „Sõrmejäljed“, kus on lõikude kaupa kasutatud teiste autorite teksti.

*Riigiduuma liige Igor Igošin näitas 2004. aastal kandidaaditööd kaitses üles loomingulisust. Plagieeritud töö rääkis šokolaaditööstusest, aga Igošin soovis kirjutada teadustööd veiseliha tootmisest. Nii asendatigi originaaltöös sõna „šokolaad“ sõnaga „veiseliha“, „tume šokolaad“ „kodumaise veiselihaga“ ja „valge šokolaad“ terminiga „imporditud veiseliha.“ Tööstust puudutavad statistilised andmed jäid muutmata. Plehhanovi-nimeline majandusakadeemia jäi Igošini rabava sooritusega rahule.

*Moskva onkoloogiaarst Juri Tsarapkin tahtis 2010. aastal oma akadeemilist resümeed parandada artikliga rinnavähist, mis oli põhiosas kopeeritud varem ilmunud kõhunäärmevähi teemalisest artiklist. Inimeste haigusest kõnelev „originaalartikkel“ oli omakorda plagieeritud artiklist, mis rääkis katseloomadel avalduvast vähist.

Lõpetuseks tuleb öelda, et Venemaa uurimisorganid pole Disserneti paljastuste peale jäänud päriselt ükskõikseks. Portaali asutaja Zajakini suhtes on alustatud menetlust seoses väidetava maksupettusega. Teine Disserneti asutaja Sergei Parhomenko kutsuti eelmisel nädalal miilitsasse ülekuulamisele, et kontrollida veebilehele tehtud annetuste kasutamise õiguspärasust.