Neljapäeval tabas Rootsi tsiviillennundust ulatuslik radariavarii, mis sundis võime jätma maa peale kõik lennukid Stockholmi ja Göteborgi piirkonnas. Lennuliiklus katkes enam kui kaheks tunniks, kirjutab Aftonbladet.

Kolmapäeva õhtul kella 19 ajal tekkis rike Rootsi häirekeskuse (SOS Alarm) kommunikatsioonisüsteemis. Mitmete hädaabikõnede puhul polnud 15 minutit kestnud avarii jooksul kuulda, mida helistajad ütlesid. SOS Alarmi teatel on juhtum arvatavasti seotud eelmisel õhtul tehtud uuendusega, kuid juhtumit uuritakse.

Pühapäeval rünnati ja murdus 332-meetrine Häglaredi telekommunikatsioonimast Boråsi lähedal, mis on masti omaniku Teracomi teatel „erakordne juhtum“. Päev hiljem ütles asja uurimist juhtiv Jan Johansson, et üks kahtlustatav stsenaarium on, et teo taga on rahvusvaheline rühmitus. Rootsi siseminister Anders Ygeman rääkis Rootsi televisioonis SVT samasuguste sõnadega: „See võib olla kõik alates poisikeste naljast kuni võõrriigi teoni.“

Veidi üle nädala tagasi tungis keegi sisse väiksema Teracomi masti juures olevasse hoonesse Tranemos ning lõikas läbi kiudoptilise kaabli, mis tekitas suuri kommunikatsiooniprobleeme päästeteenistusele.

Västra Götalandi läänis Falköpingi lähedal avastati neljapäeval uus kahtlustatav sabotaaž telekommunikatsioonimasti vastu. Västra Götalandi läänivalitsus kutsus kriisikohtumisele Rootsi julgeolekupolitsei (Säpo), tsiviilkaitse ja valmisoleku ametkonna (MSB), päästeteenistuse ja lääni omavalitsuste esindajad.

Kahtlustatavalt saboteeritud mast asub Falköpingi lähedal Stenstorpis veetorni otsas, vahendab ajaleht Dagens Nyheter.

„Miski on pannud antenni veetorni otsas Stenstorpis kokku varisema. Me informeerisime intsidendist kommuuni ja päästeteenistust. Päästeteenistus teatab juhtumist politseile,“ ütles Västra Götalandi läänivalitsuse riskijuhtimisinsener Patrik Jansson.

„Me oleme reedeks kokku kutsunud koostöökonverentsi, sest viimasel ajal on siin aset leidnud terve rida juhtumeid. Meil oli masti murdumine ja läbilõigatud kaabel Tranemos ning suured häired mitmetes kohtades, sealhulgas SJ-i (Rootsi raudteefirma – toim.) broneerimissüsteemis ja liikluses,“ ütles Jansson.

„Kui peaks jõutama järeldusele, et on olemas seos, on asi loomulikult palju tõsisem kui üksikute juhtumite puhul, mis juhtusid aset leidma samal ajal, aga on selge, et me peame selle küsimuse esitama,“ ütles Rootsi infrastruktuuriminister Anna Johansson Aftonbladetile.

Ka parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Allan Widman jälgib viimase nädala sündmusi murelikult.

„On juhtunud piisavalt, et hakata mõtlema ja küsima endalt, kas selles on mingisugune muster. Nüüd on olnud nii palju tõsiseid üksikjuhtumeid, et on alust viia läbi uurimine. Juhtumid on lisaks sarnased selles mõttes, et neil on või võib olla tõsiseid tagajärgi ühiskonna jaoks,“ ütles Widman.

Luureanalüüsiprofessor Wilhelm Agrell ei pea võimatuks, et juhtumite vahel võib olla seos.

„On täiesti võimalik, et juhtumite vahel võidakse leida seos ning siis saavad need hoopis teised mõõtmed ja hoopis teise tähenduse, kui on omavahel mitte seotud olevate juhtumite vahel. Mis puudutab suurt Teracomi masti, siis on ju selgelt näha, et küsimus ei ole õnnetuses ega pahatahtlikus sabotaažis, vaid sabotaažis, mis on läbi viidud eesmärgipärasel ja professionaalsel viisil,“ ütles Agrell.

Küsimusele, kes võiks olla huvitatud Rootsi ründamisest, vastas Agrell: „Ei nõua kuigi head fantaasiat või põhjalikku tutvumist sellega, mis on viimase kahe aasta jooksul juhtunud, et mõista, milline välisjõud, mis asub siin lähedal, isegi kui keegi süüdlasele ei osuta. Aga stsenaarium on kooskõlas niinimetatud hübriidsõja pildiga, mis on esile kerkinud pärast 2014. aasta Krimmi-operatsiooni, kus viiakse teadlikult läbi erinevaid aktsioone, mis kahjustavad, häirivad või destabiliseerivad üht riiki ilma, et oleks selgelt seost teise riigiga. Eesmärk võib olla puhtalt demonstratiivne, tahetakse demonstreerida Rootsi nõrkust. Eesmärk võib olla ka tegevuse mõju katsetamine väikeses mõõdus, et teises olukorras võiks selle läbi viia suures ulatuses.“