Lugeja: millal riigijuhid ükskord mõistavad, et hambutu elanikkond lõpetab selle riigi jätkusuutlikkuse?
Kui ma esimest korda 80date lõpus Soome tööle sattusin, olin hämmingus – kuivõrd jubedas "korras" on nooremapoolsete soomlaste hambad!Seal mõistsin nõukaaegse arstiabi saadavuse eelistele: hambaarstidel ehk polnud kõige kaasaegsemat tehnikad kasutada, kuid olemasolevaga tegid tollal meditsiinilise hariduse saanud arstid ja nende seas hambatehnikud imelist tööd!
Pole saladus juba mitmeid aastaid, et eriarsti vastuvõtule pääsemiseks tuleb oodata mitte nädalaid, vaid arvestada tuleb poolaastatega. Pole ime, et EMO kaebab ülekoormuse üle – kui ikka valutab ega ei suuda enam piinelda, sest eriarstile number on alles kolmveerand aastat või kaugemalgi veel. Samas "papi eest" pääseks sama doktori juurde kasvõi homme!
Vastutav tekkinud/tekitatud olukorra eest pole ainuüksi Haigekassa, vaid ikka Riigikogu! Hambaarsti juurde minekuks võtavad inimesed võlgu ja isegi kiirlaene! No kuhu edasi?!! "Õnneks" hamba välja tõmbamine on pisut taskukohasem, hädaolukorras mõnikord isegi ei võeta selle eest tasu - nii juhtus minuga möödunud aasta 31. detsembril, kui pidin paistes näoga isegi töölt ära küsima, et hammas eemaldada!
Hambututel kulub toidu mälumisele rohkem aega kui tervete hammastega inimestel. Siililegi selge: mida vähem hambaid alles - seda rohkem aega söömisprotsessile kulub. Seega – hambutute lõunavaheag töö juures peaks olema pikem kui tervete hammastega inimestel, sest korralikult mälutud toit on organismi tervise tagatis. Kui riik tahab, et elanikkond oleks terve ja viibiks vähem aega haiguslehel, siis peaks seadusega tagama "hambututele" ja väheste säilinud hammastega inimestele pikema lõunavaheaja.
Kuna riik ei pööra piisavalt (mis "PIISAVALT"?!! Viimasel ajal – üldse ei pööra!!!) tähelepanu elanikkonna hammaste tervishoiule, siis ka lõunaaja pikendamisega seotud kulutused peaks just riik hüvitama: seda nii riigitöötajate kui ka erafirmade töötajatele, kompenseerides ettevõtjatele "pikendatud lõunavaheajast" tingitud kulusid! Pole ju saladus, et isegi üle keskmise sissetulekuga inimestele käib hambaarstide regulaarne külastamine rahaliselt üle jõu! Ravikindlustus ei aita hüvitada juba pikemat aega stomatoloogilisi teenuseid, ja kui seda veel tehtigi – aastane kompensatsiooni summa oli naeruväärselt tillukene, ei korvanud isegi veerandit ühe väikese hambaaugu täite maksumusest! Minu ettepanek on – luua lõunavaheaja pikkuse "indekseerimise skaala", näiteks: kui inimesel on suus 95% hambaid alles ja terved – standardpikkune lõunavaheaeg; kui suus on alles 80% hambaid – lõunavaheag pikeneb ajalises "väärtuses" +20%di võrra; kui suus on alles vaid 50% hambaid – lõuna saab olema poolepikem, jne.
Kui hammaste mitte ravimise tagajärjel on suus alles vaid 75% "kikusid" – Tasustatava lõunaaja pikkus olgu kah ekordne + üks tasustatav vaba päev nädalas või 52 päeva pikem puhkus aastas! Need kulud tööandjate ees oleksid Haigekassa kanda täies mahus! Vaat, kui Haigekassa aitaks inimestel "elukestvalt" hambad korras hoida, aitaks ka ealistel põhjustel "loomulikku kaduteed" läinud hammaste asemele paigaldada implantaate – siis oleksid inimesed palju tervemad! Seega töötaksid inimesed parema tujuga ja aitaksid riigil elus püsida ja areneda! Seda "hambaraviraha" ju ei makstaks "ette" (nagu lastetoetusi), seega poleks ka põhjust arvata, et keegi kulutaks raha mitte sihtotstarbeliselt!
Ma ei usu, et puht hooletusest inimesed laseks oma hammastel laguneda! Ja veel: kord aastas hambakliiniku külastamine peaks olema kõigile inimestele (juba alates kooli esimesse klassi minekust) – KOHUSTUSLIK! (nagu seda peaks olema ka fluorograafia vähemalt paari aasta tagant!) Kui aga seda nõuet eirataks - vot siis ei kehtiks õigust "pikendatud lõunavaheajale", ja iga-aastase palgalise lühendamist võiks karistusena rakendada!
