SUUR ÜLEVAADE: Eesti ärevus Vene droonide ees kahvatub Ukraina sõja reaalsuse kõrval. Luurelennule järgneb pommisadu, segajad lämmatavad elektroonika, varsti on lahinguvalmis ka Vene tapjadroonid
Kümmekond aastat tagasi puudus Venemaal praktiliselt droonivõimekus. Praegu täidavad mehitamata lennumasinad sõjas Ukraina vastu edukalt luureülesandeid ning varsti võib oodata ka pomme heitvate droonide tulekut.
Suutmatus lahinguväljal toimuva kohta õigeaegset infot saada oli peamisi õppetunde, mida Venemaa sõjavägi 2008. aastal Gruusia vastu peetud sõjast sai. Viletsad luureandmed tähendasid tarbetuid kaotusi, sealhulgas kuue sõjalennuki allatulistamist. Eriti piinlik, et pooled neist langesid „sõbraliku tule“ ohvriks. Kui tankide ja lennukite poolest oli Venemaa vastasest selgelt üle, siis luuredroonid jõudsid lahinguväljale hilinemisega ja polnud kaugeltki nii tõhusad kui vaenlase moodsad, Iisraeli päritolu lennumasinad.
Kohe pärast sõda alustas Venemaa oma droonilaevastiku nüüdisajastamist. Tulemusi võib näha Ukrainas, kus seis on selgelt Vene droonide kasuks. Praegu Ukraina sõdurite valduses olevad droonid on peamiselt toodetud tsiviilotstarbeks ja ostetud vabatahtlike annetuste eest, kokku on neid vaid mõnikümmend. Konflikti alguses oli olukord nii meeleheitlik, et Ukraina tõi ladudest välja 1970.-test pärinevad nõukogude droonid TU-141. Sisuliselt on tegu vanarauahunnikuga, mis kasutab vaenlase positsioonide tuvastamiseks lindiga kaamerat, millelt andmete kätte saamiseks tuleb kõigepealt oodata ära drooni tagasipöördumine ja lint ära ilmutada. Vähemalt on need masinad immuunsed Vene elektroonilise side segajamisseadmetele, mis toovad pidevalt maa peale nii Ukraina vabatahtlike kui OSCE vaatlusmissiooni droone. Siin videos näeb TU-141, mis 2014. aastal Donbassi kohal alla tulistati.
Kui 2011. aastal oli Venemaa droonide arv 180, siis nüüd on riigi ametlikul kinnitusel nende valduses 1720 mehitamata lennumasinat. Peamiselt on need mõeldud luureülesannete täitmiseks, mitte ameeriklaste Predatorite ja Reaperite kombel pommide loopimiseks. Luurajatena on nad aga väga tõhusad, ehkki mõnikord tulistatakse neid ka alla. Siin näeb aprillis Ukraina kohal allatulistatud drooni ZALA 421-04M.
Venelaste järjest kasvav võimekus teeb murelikuks ka NATO-t. Euroopas paiknevate USA vägede ülemjuhataja Ben Hodges tõdes eelmisel aastal, et nn separatistid võlgnevad ukrainlastele tekitatud kaotuste eest tänu eelkõige luuredroonide ja suurtükiväe koostööle. Erinevalt täppislööke eelistavatest ameeriklastest näeb Venemaa taktika ette kindla ala lauspommitamist. „Kui ukrainlased näevad õhus teatud tüüpi droone, teavad nad juba ette, et järgmise 10-15 minuti pärast tabab neid raketisadu, mis rebib kergemad soomusmasinad tükkideks,“ tõdes Hodges.
Alguses kasutasid venelased peamiselt Iisraelist ostetud või Iisraeli litsentsi alusel toodetud droone, ent nüüd on ka kodumaine droonitööstus tuule tiibadesse saanud. Muu hulgas peavad nad selle eest tänama ameeriklasi, kelle luuredroon RQ-170 2011. aastal Iraani kohal alla tulistati ja venelastele uurimiseks saadeti. Kui luuremasinad ilmusid Ukraina taevasse juba konflikti alguses, siis tänavu hakkasid venelased katsetama ka droonidelt pommitamist. Veebruaris pommitasid Vene droonid esimest korda Ukraina tagalas süütepommidega sõjaväeladusid, ehkki rünnakutel oli peamiselt vaid psühholoogiline efekt.
Jaanuaris teatas Venemaa kaitseministri asetäitja Juri Borissov, et riik on leiutanud raske ründedrooni, mis on võrreldav USA ja Iisraeli analoogidega. Ameeriklaste andmeil on tegu drooniga Altius-M, mis kaalub viis tonni ja peaks Vene sõjaväe käsutusse väidetavalt jõudma juba tänavu. Arenduses on veel mitmeid projekte, millest suurejoonelisim, MiG-i väljatöötatav 20-tonnine tapjadroon Ohhotnik peaks esimese testlennu tegema 2018. aastal. Süüria taevas on juba filmitud uut 720-kilost ründedrooni Dozor-600.
Veebruaris esitleti Moskvas neljast erinevast masinast koosnevat ründekompleksi, mis peaks olema suuteline sihtmärke niihästi tuvastama kui hävitama. Selle süsteemi arendamisega tegeleb korporatsioon Rostec.
