Lugejad: "hästi" reguleeritud foorid on Eesti liikluse pudelikaelad, mis võrduvad kassajärjekordadega poodides
Maanteeameti eksperdid rääkisid hiljuti Eesti Päevalehes sellest, kuidas Eesti liikluskultuur aina loomastub ja 10km/h kiiruse ületamine on muutunud igapäevaseks. Osad mõtteavaldused sel liikluses loomastumise teemal oleme Rahva hääles juba esitanud, siin on teine osa lugejate mõtteid.
"Tegelikult ju ongi vaikiv kokkulepe, et lubatud kiirust võib ületada kuni 10km/h. Isegi politsei aktsepteerib seda. Muret teeb, et 43% juhtidest ei tea seda ja kakerdavad teistel jalus. Kas see on siis loomastumine? Ärge dramatiseerige ja tegelege õigete probleemidega."
"Probleemid on: kihutamine õuealadel, suunatule mittenäitamine, 50-ne alas 40-ga uimerdamine, ridade vahel süstimine, teiste liiklejatega mittearvestamine, oma ninast kaugemale mittenägemine, sõidu ajal mobiiliga rääkimine ja seeläbi jälle uimerdamise ja tähelepanematusega liikluse takistamine, vastastikuse viisakuse puudumine ja vasakpöörde tegijate mitte läbi lubamine. Väike kiiruseületamine nüüd küll probleem ei ole. Kes nüüd eelneva peale mind liiklushuligaaniks nimetab, sellel soovitaksin sõita Itaalias või Poolas - seal tehakse kõikidele teises reas uimerdajatele väga kiirelt selgeks, kuidas asjad käivad.
Viisakat liiklemist!"
"Loomastumist aitavad vältida muud asjad. Esiteks fooritsüklid, sest jalakäijana ajab see samamoodi vihale, kui tee ületamiseks pead mitme foori taga passima minuteid. Pudelikaelad liikluses, mis võrduvad pikkade kassajärjekordadega poodides. Kiirustatakse aja tagasivõitmiseks, jalakäijad ka jooksevad tänaval, kui kiireks läheb, kuigi ajaline võit on olematu. Mis see loomastumine on siis, kui liikluskorraldus ise tekitab seda kõike ja mitte ainult autojuhtides vaid ka jalgratturites ja jalakäijates."
"Jalakäijad üldiselt ju jooksevad bussi peale. Kui nad sellest maha jäävad, võib kaotus ajas olla vabalt 10-20 minutit, see on hoopis teises suurusjärgus, kui autojuhi puhul, kelle "võit" väljendub tüüpiliselt selles, et ta jõuab mõni sekund varem foori taha seisma. Jalgrattaga sõites mind "vales kohas" bussi peale jooksjad (nagu tegelikult kõik "vales kohas" teeületajad) ei ärrita vähimalgi määral, vaid teen kõik, et neid mitte takistada (ning mitte lasta neil ennast takistada). Mis puudutab minu isiklikku "loomastumist", siis ise kiirust ületades (võimalik õuealadel ja soodsa tuulega või langustel 30 km/h piirangu korral) pean ma ise ennast täielikult vastutavaks, et ma neid bussi peale jooksjaid jms ikkagi õigeaegselt märkaks. Inetuks läheb just siis, kui üks inimene arvab endal olevat õiguse reegleid rikkuda."
"Ma ei poolda liiga kiirelt kihutamist ja püüan hoida ka kiiruse paigas (ps. kui mõni algaja juht veel ei tea, siis tavasõiduautode spidol 54 km/h tähendab, et sõidad just 50 km/h) ja noh üle 60 spidol (ehk kuni 56 km/h ikka ka ei sõida. Kuigi mõned kimavad ikka mööda...las kimavad. Ei kiru ka, kui keegi tõepoolest ka veidi all 50 sõidab. Ei pea õigeks, et normaalne on kohe 10km/h kiiremini sõita, aga ei pea ka õigeks, et kolmandik juhtimisele kuluvast ajast on ümbritseva liikluse ignoreerimine. Täpsustades - spidomeetri pigev jälgimine. Pean õigeks, et mõni km/h siia-sinna ei loe eriti midagi jah...ju olen loomastunud. Muide liiklusproffid, kes foore reguleerivad on nii mõneski kohas "hoolitsenud" selle eest, et kui sõidad 50 km/h, siis tipptunnil saab "rohelist teed" tunda vaid esimesed 3 juhti kolonni ees. Teised on õnnelikud, kui ülejärgmisest foorist rohelisega läbi saavad. Hommikuse tipptunni foorid Liivalaia tänaval on ikka üsna naljakad, siiski kohati toimivad. Loomastun teadlikult ja sõidan enamvähem õige kiirusega koos teistega.
Kui erandeid eirata, sis arvan, et pole sel Tallinna liiklusel viga niiväga miskit arvestades autode hulka."
"On kohti, kus kõik sõidavadki +10 km/h. On ka situatsioone, eriti möödasõitudel, kus kiiruse väike ületamine on vajalik möödasõidu ohutuks lõpetamiseks (ei kutsu üles meelega kiirust ületama või ohtlikke möödasõite tegema). Üritan möödasõiduolukordi pigem vältida, kõik sõltub aga siiski olukorrast. Endal on olnud situatsioone, kus annan natuke rohkem gaasi, et mitte teistele jalgu jääda (ristmike ületamisel), aga vastavalt oludele võtan ka kiiruse maha seal, kus vaja. Üldiselt on selles +10 km/h. liiklusvoolu tekkimises "süüdi" liikluspolitsei puudumine. Oleks neid patrulle natuke rohkem, siis oleks liiklus rahulikum. Head renoveeritud asfaltteed põhimaanteedel ei ole põhjuseks. Põhjus on selles, et kui näed ühte patrulli, siis tead, et rohkem kedagi ees ei tule ja nii mõned vajutavadki gaasi julgelt peale. Isiklikult nii ei mõtle. Kui liiklusjärelevalve on nii nõrk nagu ta on, siis ei aita ei massiteabevahend ega kampaaniakorras kiiruse mõõtmine. Olen 36 ja sõidan veel vahtralehega. Saan suurepäraselt aru, et liikluses osalemine on vastutustundlik tegevus - liiklusrikkumise korral suunatakse mind ju korduseksamile. Lisaks kindlustuskoefitsient on liiklusrikkujal kõrgem, seega motiveerib ennekõike teadmine, et auto on potentsiaalne tapariist, kui sellega valesti liiklusreegleid jämedalt rikkudes liikled."
"Kas liikluses loomastumine on ka 70km/h veerevas autost üle 120 km/h tunnis möödasõidul saavutatud kiirus turvalisuse tagamiseks? Ma ise usun, et see ei ole loomastumine, kui eksperdid räägivad 10 km/h tunnis kiiremini sõitmisest, siis ma teen ise sama, aga kui GPSga kiirust mõõta, on kiirus ikka õige, see tähendab seda, et iga auto spidomeeter valetab. Kui keegi väidab vastupidist, siis jõudu talle, isegi rehvi kulumine paneb spidomeetri valetama!"
