Hommik algas puhumisoperatsiooniga. Üks esimestest juhtidest, kelle joovet korrakaitsjad kontrollisid, oli 1988. aastal sündinud noormees, kes avas liikluspolitseinik Toomasele ukse ning ei hakanud isegi eitama, et on täiesti purjus. Tuli välja, et mees oli vähemalt aus. Noormees puhus alkomeetrisse ligemale 2-promillise joobe. Hetkel magab ta kainestusmajas pead selgeks, juba homme annab ta selgitusi kohtuniku ees.

Päev jätkus Peterburi maanteel, kus esimese kahe tunniga olid politseiametnikud kinni pidanud enam kui kümmekond juhti, kes ületasid kiirust, enamik neist rohkem kui 21 km/h. Sellisel kiiruseületamisel võivad just linnas olla üliohtlikud tagajärjed, sest ootamatult võib teele astuda jalakäija. Politseinike mõõtemasina kotkasilm püüdis kinni ka ühe lõbusas tujus päkapikumütsiga tsiklimehe, kes oli ilusa ilma puhul esimest korda ajanud garaažist välja oma kaherattalise, kuid unustas sõidutuhinas ilmselt sõidukiirust jälgida. Politseinikeni jõudes oli tema kiirus kasvanud juba 121 kilomeetrini tunnis.

Järgmisena võtavad Toomas ja tema paarimees fookusesse just jalakäijate ohutuse. Kergliiklejad saavad omalt poolt palju ära teha, et mitte sattuda liiklusõnnetusse, mille tagajärjed on kõige traagilisemad just neile endile. Paraku eksivad jalakäijad ka ise mitmete ohutusnõuete vastu. Liikluspolitseinike kogemus on näidanud, et tihti on kõige sõjakamad just jalakäijad, kes oma viga tunnistada ei taha ning kes oma eksimuses probleemi ei näe. Kord sai Toomase paariline ühelt eakadalt daamilt turukotiga pikki vahtimist, sest korrakaitsja juhtis tähelepanu tema rikkumisele, mis seadis ohtu tema enda tervise.

Korrakaitsjad tõdevad, et vahel jääb vajaka inimeste mõistmisest, et oma tööd teeb politsei ju nende endi ning kõigi teiste liiklejate turvalisuse nimel.