Rändekriisi peatamises on Kreeka Türgist suurem probleem: ei saada ühendust Tallinna andmebaasidega ja muud hädad
EL-i liidrid soovivad Türgiga kokku leppida karmis skeemis, millega lõppeks kontrollimatu paadiralli Kreeka saartele. Aga sellest ei pruugi olla kasu, kui Kreeka ei saa enda asjadega hakkama.
Euroopa Komisjon avalikustas kolmapäeval oma hindamisdokumendid, mis räägivad detailse täpsusega sellest, milline on Kreeka võimude tegevuse seis, mida on vaja selleks, et rändevool selles riigis kontrolli alla võtta. Ilma selleta pole võimalik hakata rääkima inimeste tagasisaatmisest Türki, sest midagi ei juhtu iseenesest, võimud peavad tagama vastavad protseduurid ja logistika.
Paraku selgub Euroopa Komisjoni ametlikust aruandest, et asjad pole Kreekas ja eriti Türgi ranniku lähedastel saartel veel sugugi korras.
Peamine küsimus on Kreeka jaoks vajadus panna täielikult käima saartel nn hotspot-id ehk kiiret inimeste vastuvõttu tagavad keskused, kus ühtlasi saab teostada nende tausta, tervisekontrolli ning jagada saabujad kiiresti nendeks, kes tuleb tagasi saata ja neiks, kel on õigus rahvusvahelist kaitset taotleda.
Komisjoni aruandest tuleb välja, et viiest peamisest Türgi ranniku ääres olevast saarest neljal on hotspot-id justkui valmis. Ühel on ehitus alanud, kuid „valmimistähtaeg pole teada“.
Puudu toit, puhtus ja bussid
Kuid edasi lugedes saab aru, et neli hotspot-i on „valmis“ tinglikult. Kreeka võimud pole suutnud teha riigihankeid, et saada sinna toitlustus, puhastus ja transporditeenused, milleta on raske toimivat vastuvõtukeskust ette kujutada. Kreeka kaitsevägi lubab Komisjonile, et tegeleb asjadega kohe-kohe.
Valitsus ei suuda Komisjoni ülevaate kohaselt siiani tagada saabujate korrastatud vastuvõttu ja transporti randadest nende registreerimiskohtadesse. Seda teevad vabatahtlikud MTÜ-d. Komisjoni raportist nimetatakse, et tegevuse organiseerimine seisab seaduse vastuvõtmise taga ja samuti pole Kreeka võimudel väidetavalt piisavalt busse, mida palutakse teistel liikmesriikidel saata.
Tõsine probleem paistab olevat hotspot-ides töötavate inimeste turvalisusega, sest Komisjon nõudis juba detsembris, et Kreeka saadaks sinna rohkem politseinikke, kuid ei saanud veel eilse seisuga öelda, et võimud oleksid kuidagi selles osas end liigutanud.
Masinad on, ühendust eriti mitte
Nüüd raporteerib Komisjon, et Kreeka saartel ja mujal rändeteedel on piisavalt inimeste registreerimiseks vajalikke sõrmejälgede võtmise masinaid. Seega väidetavalt registreeritakse nüüdseks juba kõik saabujad vastavalt Schengeni reeglitele.
Kuid samas all nenditakse, et nende masinate ühendused Schengeni infosüsteemide kesksetesse andmebaasidesse, mida haldab Tallinnas asuv EL-i IT-agnetuur, pole turvalised ega usaldusväärsed. Öeldakse, et ühendused on „aeglased“.
Viimane võib olla põhjuseks, miks raporteeritakse küll uhkelt, et kõik terminalid on valmisolekus, et teha saabujatele täielikke taustakontrolle kõigis vajalikes andmebaasides, kuid tegelikkuses nenditakse, et süstemaatiliselt neid kontrolle ei tehta, edasistest päringutest rääkimata.
Kreeka kaalub, kas võltsinguid avastada
Probleemide loetelu on 16 lehekülge pikk. Sinna sisse mahub lihtsaid asju nagu piisava hulga tõlkide puudus. Aga ka lausa anekdootlikuna tunduvaid probleeme:
Raport kirjeldab, kuidas Kreeka otsustas dokumentide võltsimise vältimiseks võtta kasutusele parema turvalisusega registreerimistunnistused. Kuid paraku ei jätku nende väljastamiseks vajalikku spetsiaalset turvapaberit ning samuti pole ostetud spetsiaalseid printereid, mida on vaja konkreetsete dokumentide trükkimiseks.
Mis puutub võltsitud dokumentide avastamisse, mis on tähtis näiteks paljuräägitud võltsitud Süüria passide avastamiseks, siis sellega on olukord niru. Euroopa Komisjon ütleb, et Kreeka võimud pole oma politseinikele ostnud piisavalt tehnikat, mis võimaldaks võltsinguid avastada. Ja möödunud aastal tehtud ettepanekule koolitada oma politseinikke valedokumentide avastamiseks oli eilse seisuga vastus jätkuvalt järgmine: „Kaalume tehtud ettepanekut.“.
