Sõduri baaskursuse käigus tekib rühmaülematel-rühmavanematel ettekujutus sellest, kas tulevane sõdur sobib enam näiteks tulejuhiks, luurajaks või täpsuslaskuriks. Riigikaitse seisukohalt on olulised ka mitu argisemat ametit, mille õppimine ei jookse mööda külgi maha ka pärast ajateenistust. Järgnevalt heidame pilgu mõnele võimalusele, mida kaitseväeteenistus praktilise meelega ajateenijale pakub.

Sündinud juhile

Kui sinus on juhtimissoovi ning pead plaani luua pärast ajateenistust oma firma, siis on nooremallohvitseride kursus (NAK) sinu jaoks. NAKis õpetatakse, kuidas olla alluvatele juhtfiguur, kuidas neid motiveerida ning oma autoriteeti hoida. NAKi lõpetajatest saavad jaoülemad, kes saavad enda alluvusse kaheksa kaasvõitlejat, kellel õpitut praktiseerida. Tublimad võivad minna edasi reservohvitseride kursusele, kus õpitakse juhtima tervet rühma (30 meest).

Näpud õliseks, rehvid mudaseks

Tehnikast ja autodest huvitanutel on autojuhi erialakursusel võimalik omandada B-, C-, D-ja E-kategooria juhiluba lisatasusid maksmata. Autojuhid õpivad lähemalt tundma kaitseväes kasutusel olevaid masinaid, tegema välioludes autoremonti ning läbima rasket maastikku. Sõidetakse läbi mudast, veest ja liivast; õpitakse, kuidas parandada sõidukite maastikuläbivust, ning seda, mida teha siis, kui masin kinni peaks jääma. Ülemäärast kihutamist ei sallita, kuid tõusud ja langused on maastikusõidul küllaltki järsud – autojuhtidel adrenaliinilaks saamata ei jää.

Praktika kiirabis

Meditsiin ja sõjandus kuuluvad paratamatult kokku, kuid võid olla kindel, et ka rahuajal ei hakka parameedikutel ja sanitaridel kaitseväes igav. Meditsiiniõpingute tuntum tuleproov kaitseväeteenistuses on praktika kiirabis. Ajateenistuse vahipataljonis parameedikuna lõpetanud nooremseersant Sander Raudsepal jagub põnevaid lugusid erialaõpingutest küllaga. „Lahkamine oli kindlasti üks huvitavamaid ja ebareaalsemaid kogemusi,“ sõnab Raudsepp. Hoida käes varalahkunud narkomaani aju olevat olnud küllaltki ebamaine tunne. Kuigi praegu keraamika alal magistrikraadi omandav reservväelane meditsiiniga igapäevaselt ei tegele, väärtustab ta saadud teadmisi ja kogemust siiski väga.

Lehetöö pole lihtne

Ka kujundajad, ajakirjanikud, fotograafid ja kaameramehed ei pea kaitseväes oma oskusi unarusse jätma, parimatel neist on võimalus ajateenistust läbida kaitseväe teavituskeskuse koosseisus. Teavituskeskuse meediasõdurid saavad teadmisi ja oskusi tänapäevases infosõjas toime tulemiseks. Sõdurilehe endise fotograafi reamees Esper Kaare sõnul on meediaalane töö küllaltki pingeline. „Sõdurilehe tegemine on ooda¬tust keerulisem, ka väljaõppe osa on küllaltki mahukas.“ Sõdurilehte teevad teavituskeskuse võitlejad esi¬mest korda teavitusalase väljaõppe kõrvalt. „Samas on nii lehetöö kui ka teavitustegevus väga põnevad,“ sõnab Kaar.

Iga sõdur on ise oma õnne sepp, ning sellest, kuidas ja millega noorteajal silma paistad, sõltub paljuski see, millega ajateenistuse jooksul tegeled. Isegi kui sind määratakse tegelema sellise erialaga, mis polnud sinu esimene valik, ei tasu kohe kurvastada, sest ühtteist kasulikku õpid igalt alalt.