Politico märgib loogiliselt, et Suurbritannia eraldumise küsimuses on selgelt kõige mõjukam Ühendkuningriigi peaminister David Cameron. Ilma temata poleks Briti-Euroopa Liidu suhteid reformima hakatud ning ilma tema nõusolekuta ei sõlmita ka mingit kokkulepet.

Loomulikult omab nagu alati suurt mõju Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kuigi ta on Politico hinnangul kõhklevam kui eurokriisi ja Kreeka võimaliku Euroopa Liidust lahkumise teemalistel tippkohtumistel.

Itaalia peaminister Matteo Renzi on end Politico järgi asetanud keskele nii Brexiti kui ka sisserände küsimuses nii Itaalia geograafia kui ka tema isikliku tähelepanu otsimise mõttes.

Prantsusmaa president François Hollande on Brexiti teemal sõna võtnud alles 11. tunnil ning suurest hirmust Marine Le Peni ees on ta sisserände asjus üldse vait.

Poola peaminister Beata Szydło on Politico hinnangul mõjukas idarinde juhina. Tema positsioon on tugev mõlemas küsimuses.

Ungari peaminister Viktor Orbán on pea mõjukaim sisserände küsimuses nagu ka Kreeka valitsusjuht Alexis Tsipras, kellel pole aga Brexiti asjus mingit sõnaõigust.

Oma kaalust mõjukamateks peab Politico Hollandi ja Taani peaministreid Mark Ruttet ja Lars Løkke Rasmusseni, kellest esimene on Euroopa Liidu eesistuja, Suurbritannia sõber ja sild Saksamaale. Taani on aga samuti suur erandite fänn ja seetõttu meeldib taanlastele kõik, mida Suurbritannia teeb. Samuti määrab Taani Põhjamaade tempot pagulaste karmima kohtlemise osas.

Riigid, kes saavad sisserände asjus moraalset toetust ja sümpaatiat on Rootsi, Austria, Sloveenia, Horvaatia ja Malta.

Kõige väiksema mõjuga tippkohtumisel tehtavatele otsustele on Politico hinnangul Leedu president Dalia Grybauskaitė, Küprose president Nicos Anastasiades, Eesti peaminister Taavi Rõivas, Luksemburgi peaminister Xavier Bettel ja Läti peaminister Māris Kučinskis.