"Tartusse silmaarstile pääsemiseks registreerisin eelmise aasta septembris ja nüüd 20. jaanuaril sain siis käidud. Tõsi küll, mõne teise arsti juurde oleks vist varemgi saanud, aga tahtsin ikka samale arstile, kelle juures olin enne käinud," seletab teine.

"Püüdsin PERH-i ortopeedi juurde aega saada, aga kogu graafik oli 180 päeva kinni ja enne polnud mõtet uuesti helistadagi. Lõpuks sain aja Tartusse 2-3 kuu taha. Enne seda jõudis perearst mind veel reumatoloogi vastuvõtule saata, kes lihtsalt kõlgutas suus pastakat ja väitis, et mu probleem on psühholoogiline. Õnneks lõppes kõik hästi: sain tuttavalt teada, millise ortopeedi juurde minna, ning umbes pool aastat pärast Tartusse aja registreerimist leidis probleem lahenduse. Operatsioonile jõudsin veel napilt omal jalal liibates," räägib kolmas.

"5. jaanuaril sai registreeritud PERH-i eriarsti vastuvõtule 28. aprilliks. Sinnani ainult tugevad valuvaigistid ja minimaalne liikumine," teatab neljas.

"Üritasin eelmise aasta alguses saada Tallinnas aega endokrinoloogi juurde. Kaks kuud üritasin, siis loobusin – võimatu. Nahaarsti numbrit ootasin kuus kuud. Kui kohale läksin, polnud ei enne ega ka pärast mind ühtegi patsienti. Naistearsti aega ootasin kolm kuud," kirjutab viies.

"Kui elan nii kaua, et numbri aeg kätte jõuab, siis on hästi küll. Kardioloogi juurde numbri saamine võttis kaks kuud ja nüüd tuleb veel kolm kuud tähtpäeva oodata," ütleb kuues.

"27. jaanuaril sain Tartu Ülikooli Kliinikumis naistearsti aja alles 13. aprilliks!" kurdab seitsmes.

"Mis me eriarstidest räägime? Helistasin esmaspäeval polikliinikusse, et perearsti juurde aeg saada. Öeldi, et helistage reedel – siis hakkame aegu andma," on kaheksas hämmingus.