Väidetavalt oli erisaadikuks Vene sõjaväeluure GRU ülem Igor Sergun, kes suri 3. jaanuaril kõigest mõni nädal pärast kohtumist Bashar al-Assadiga. Viimane keeldus jätkuvalt kategooriliselt võimust loobumast.

Serguni surma asjaoludest avalikkust ei teavitatud ning allikate sõnul levib informatsioon, mille kohaselt suri mees hoopis Liibanonis pärast Süüriast lahkumist.

Hoolimata al-Assadi keeldumisest, on lääneriikide hinnangul tegu väga julgustava asjaoluga, mis süvendab lootust, et ka Venemaa on mõistnud, et vaherahu vältimatuks eeltingimuseks on al-Assadi võimult lahkumine üleminekuperioodi järel.

Venemaa sekkus Süüria kodusõtta eelmise aasta septembris, et päästa nõrgenev al-Assadi režiim hävingust.

Analüütikute hinnangul on Moskva mõistnud, et al-Assadi positsioon on tegelikult oluliselt hapram kui arvati.

„Putin heitis pilgu Süüria kapoti alla ning leidis palju rohkem hädasid kui need, millega jäi nõusse,“ ütles Financial Times`ile anonüümne Euroopa julgeolekuametnik.

Süüria rahukõneluste järgmine voor peaks toimuma 25. jaanuaril.