Rootsi siseminister: ei saa oodata, et me EL-is teistele peale maksame, kui meid pagulaskriisis ei aidata
Kriisi lõppemisest on siiski liiga vara rääkida. Vahemeri ei ole praegu paadipõgenike ülevedamiseks väga sobiv veekogu ning Rootsi pääseda üritavate inimeste arvust saadakse tegelik pilt kevade poole, kirjutab Helsingin Sanomat.
„Me teame siiski, et ei kavatse enam naasta selle olukorra juurde, mis meil mõne kuu jooksul oli,“ ütles Ygeman.
Rootsi varjupaigapoliitika karmistamise näol oli Ygemani sõnul osaliselt tegemist ka sõnumite saatmisega nii tulijatele kui ka teistele Euroopa Liidu riikidele. Rootsi ei ole tahtnud osaleda võistluses, kes ajab karmimat liini. Ygemani sõnul on aga Rootsi olnud sunnitud seda tegema.
„On olnud aegu, kui meil on olnud keeruline pakkuda inimestele katust pea kohale, ja nüüd on väljas -17 kraadi. See ei ole soojalt maalt tulnule mingi hea aeg elada pappkasti peal,“ ütles Ygeman.
Rootsi nõuab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt ühist vastutust. Euroopa Liidu välispiiri tuleb kindlustada, Euroopasse tuleb tekitada seaduslikke koridore ning kõik riigid tuleb panna ühistest otsustest kinni pidama, näiteks jaotama varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu riikide vahel.
„Sellel on piirid, kui kaua suudavad väga paljude aastate jooksul märkimisväärse majandusliku vastutuse võtnud riigid kaasas olla, kui teistel riikidel ei leidu vastavat solidaarsust,“ ütles Ygeman. „Riigid nagu Rootsi, Saksamaa, Austria, Taani ja Soome, me oleme olnud Euroopa Liidu süsteemis netomaksjad. Ei saa oodata, et see on nii, kui teised ei tule appi, kui meie vajame abi. Kui ka olukord ei ohusta Euroopa Liitu vormiliselt, teeb ta seda praktiliselt. See, et piirisüsteem ei tööta, ohustab loomulikult Schengeni koostööd.“
Helsingin Sanomat küsis Ygemanilt ka Rootsi tegevuse kohta. Asja võib näha nii, et ka Rootsi on oma tegevusega Schengeni vaba liikumise piirkonda lõhkumas, sest Taani piiril alustati taas passikontrolli.
„Loomulikult. Schengeni jaoks on ebaõnnestumine, kui ka üks riik teeb otsuse piirikontrolli kohta, ja nüüd on nii teinud viis riiki,“ vastas Ygeman. „Teiselt poolt ei ole probleem meie otsus piirikontrolli kohta, vaid see, et meil ei ole õnnestunud piisavalt ette võtta, et piirikontroll töötaks Kreekas.“
Pagulaskriisi teine mõõde Euroopas on suurenev vastandumine ja näiteks internetisõim, mis vohab Rootsis nagu ka Soomes võimsalt. Ygemani sõnul on ainus abinõu eelarvamuste teravnemise avatud tõrjumiseks hirmudele vastu astuda ja neist avatult rääkida. Eelarvamusi tõrjutakse ka majandusliku ja sotsiaalse kasvuga.
„On päris selge, et need riigid, mis on võtnud vastu kõige rohkem pagulasi, on samas riigid, millel on parim majanduslik areng ja väikseim tööpuudus. See on veidi kummaline, aga nii see lihtsalt on. Võrrelda võib selles mõttes kas või Soome ja Rootsi arengut,“ ütles Ygeman.
