Lõuna prokuratuur lõpetas kolme traagilise põlengu uurimise
Fookuses on kriminaalmenetlused, mis olid alustatud elumajades toimunud tulekahju tekkimise põhjuse väljaselgitamiseks. Menetluse alustamise perioodiks on aastad 2014-2015 ning piirkonnaks on Lõuna-Eesti.
Võrumaa juhtum
2014. aasta 2. veebruaril toimus Võrumaal Sõmerpalu vallas Sõmerpalu alevikus Karja tänaval asuva maja sotsiaalkorteris tulekahju, mille tagajärjel hukkus kolm meest vanuses 46, 50 ja 54 eluaastat.
Kohtueelse menetluse käigus on välja selgitatud, et hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingugaasi mürgistus. Lisaks on tuvastatud, et mehed olid joobes.
Sündmuskoha vaatluse käigus jõudsid Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo ametnikud arvamusele, et tulekahju võis põhjustada hooletu suitsetamine. Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo sõnul see versioon leidis uurimise käigus kinnituse. Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
Põlvamaa juhtum
2015. aasta 7. jaanuaril toimus Põlvas Uuel tänaval asuva maja korteris tulekahju. Korterist toodi välja vingumürgitusi ja erinevaid põletushaavu saanud kaks meest, kes toimetati haiglaase. Kolmas mees suri kiirabiautos.
Tulekahju tagajärjel sai tulekahjustusi põlenud korteri üks tuba ning suitsukahjustusi kogu korter. Sündmuskoha vaataluse käigus on välja selgitatud, et korteris puudus töökorras suitsuandur. Kriminaalasja uurimise käigus selgitati välja, et korteris viibinud mehed tarvitasid enne juhtunut alkoholi, pärast seda läksid nad magama.
Hukkunud mehe surma põhjuseks on põletushaavad kombineerituna vingugaasi mürgistusega.
„Selles korteris ei olnud elektrit. Uurimise käigus kogutud tõendid kinnitasid, et tulekahju sai alguse süüdatud küünaldest,“ kommenteeris kriminaalasja uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak.
Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
Valgamaa juhtum
2015. aasta 20. juulil laekus teade selle kohta, et Valgamaal Puka vallas Tööstuse tänaval põleb maja. Tulekahju tagajärjel hukkusid 63-aastane naine ja samavanune mees ning sai vigastada 68-aastane mees.
Kriminaalasja materjalidest selgub, et majas elasid mees ja naine ning tol päeval viibis nende juures külaline. Tulekahju tagajärjel hukkusid perenaine ja külaline ning peremees sai vigastada.
Kohtueelse menetluse käigus on välja selgitatud, et hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingugaasi mürgistus. Läbiviidud toksikoloogiauuringu tulemusel on tuvastatud, et enne toimunut tarvitasid majas viibinud inimesed alkoholi. Sündmuskoha vaatluse käigus on välja selgitatud, et majas ei olnud suitsuandurit. „Igaüks teeb järeldused ise, kuid neile, kellel veel suitsuandurit kodus pole, soovitan igal juhul kohe poodi minna ning suitsuandur soetada,“ soovitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits.
Prokuröri kinnitusel kontrollisid uurijad menetluse käigus üle ka süütamise versiooni, kuna sündmuskohalt leiti riide jäänuste juurest ärapõlenud pabereid. „Kuigi teised kogutud tõendid ei viidanud süütamisele, määras siiski uurija ekspertiisi. Ekspert ei leidnud objektist põlevvedelikke ega nende jääke,“ seletas vanemprokurör Küllike Taits.
Lõpliku vastuse andis hoopis tulekahju ekspertiis, mille tulemusel selgus, et tulekahju tekkimise tõenäoliseks põhjuseks on elektriseadmestiku rike.
Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
Lõuna päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Viljar Schmidt:
„Hooletus, ükskõikne suhtumine ohutusnõuetesse ja alkohol on ühed peamised põhjused, miks inimesed tulekahjudes hukkuvad. Kui need kolm eelmainitud käitumisharjumust kokku panna, on tulekahju puhkemine ja inimese hukkumine kahjuks ainult aja küsimus. Ka suitsuandur oleks võinud elud nendest tulekahjudest päästa, kuid nendes kodudes seda „viimast elupäästjat“ ei olnud.
Ainult järjepidev õnnetusi ennetav tegevus, kaasates erinevaid osapooli, viib tulemusteni.
Päästeameti prioriteetseks tegevuseks on erinevate ennetuslike tegevuste ja erinevate partnerite kaasamise abil vähendada aastast aastasse tulekahjus hukkunute arvu. Päästemeeskonnad külastavad kodusid, kus võib olla probleeme tuleohutusega, ja selgitavad, kuidas on väheste võimalustega seal võimalik tuleohtu vähendada. Meie ennetustöötajad selgitavad tuleohutusnõudeid järjepidevalt alates lastaialastest kuni kooli viimase klassi kasvandikeni. Tuleohutusjärelevalve inspektorid kontrollivad tuleohutusnõuete täitmist kodudes pisteliselt või tuginedes rikkumiste kohta laekuvatele teadetele.
Märgake enda ümber toimuvat ja kui te ise ei suuda olukorda parandada, andke sellest teada Päästeametile või kohalikule omavalitsusele, kellega me samuti ohutuma elukeskkonna loomiseks väga tihedat koostööd teeme.“
