Urve Tiidus: esiplaanil haldusreform ja väikeettevõtlus
Kui viimase üheteistkümne aasta madalaim toornafta hinnaprognoos mõjutab vähem või rohkem kogu maailma, siis kohalik haldusreform üksnes Eestit.
Riigikogusse jõudnud haldusreformi seaduse eelnõu on selle aasta olulisim. Mitte ainult selle pärast, et mõneti müütiliseks muutunud sõna haldusreform peab lõpuks tegudeks vormuma, aga eelkõige seepärast, et puudutab väga paljude inimeste elu-olu just väljaspool Tallinna ja Tartut. Küllap sünnitab reformikava ka tõsise debati. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et killustunud omavalitsuskorraldus ei taga suurel osal Eesti territooriumist kohaliku elu korraldamist ja avalike teenuste pakkumist parimal võimalikul viisil, lähtudes elanike vajadustest. Rõhk sõnal „parimal", st. professionaalseimal, kvaliteetseimal ja efektiivseimal moel.
Omavalitsuste võimekust mõjutavad oluliselt muutused elanike arvus ja vanuselises struktuuris. Küpses eas inimeste osakaal võib kasvada kaugemates omavalitsustes praeguselt viiendikult pea kolmandikuni. Tööealiste inimeste arvu vähenemine raskendab väikestel omavalitsustel saavutada olukorda, et kohalikele inimestele on kättesaadavad head töökohad ja väga erinevad teenused. Eestile on ainult kasuks, kui eneseteostuse võimalused ja elukeskkonna kvaliteet oleksid võrreldavalt head igal pool, sõltumata asukohast või omavalitsuse võimekusest. Isegi kui see kõlab idealistliku unistusena, saab selleks eeldusi luua.
Valitsusest parlamenti jõudnud eelnõu näeb ette viia reform läbi kahes etapis. Kõigepealt on omavalitsustel võimalus valida ühinemispartnerid ja leivad ise ühte kappi panna, saades ka ühinemistoetuse senisest kahekordses määras. Kui omaalgatuslik ühinemine võimaldab luua üle 11 000 elanikuga või maakonnasuuruse kohaliku omavalitsuse, siis lisanduks veel ühekordne ühinemisboonus 250 000 eurot. Kuna eelnõu näeb ette ka olukordi, kus kõik omavalitsused siiski ühist keelt ei leia, siis sel juhul tuleb mängu valitsus, kelle eestvedamisel toimuksid ühinemised neis kohalikes omavalitsustes, kes naabritega kokkulepetele pole jõudnud.
Edumeelsemad omavalitsused peavad juba läbirääkimisi ja teevad plaane, kuidas ühinemisega kaasnevaid finantstoetusi piirkonna edendamiseks kõige paremini kasutada. Kuna reformi ajakava on eelnõus välja pakutud tempokas - 2017. aasta oktoobriks, kohalike omavalitsuste valimisteks on kavas kogu liitumiste protsess läbi -, siis tuleb loota ka konstruktiivsele debatile riigikogus.
Majandusele hoogu juurde
Eelmisel aastal jõudis meie teadvusse taas sõna kliima, eelkõige seoses vajadusega soojenemist kiiremini pidurdada. Praeguse krõbeda talveilmaga on soojenemist raske uskuda. Mida me peame uskuma, on see, et majanduskliimaga on vastupidi. Sellele saab ja tuleb igal ajahetkel hoogu juurde anda. Eesti majanduskasvule uus hoog - nii sõnastati ka erakonna volikogul eelmisel aastal selge tahe ja eesmärk ning hulk ideid.
Hetkel tegeleme fraktsioonis Maris Lauri eestvedamisel väikeettevõtlusega. On ju väikeettevõtjad majanduse selgroog. Riigis, kus 90% ettevõtetest on väikeettevõtted, on ilmselgelt kasvupotentsiaali peidus. Kõrvale ei jää ka teised sihtrühmad. Juba on päevakorras olnud FIE-de ja ettevõtjate maksustamise teemad ning bürokraatliku aruandluse vähendamine.
Üks olulisi väljakutseid hoo andmisel on noorte ettevõtlikule vaimule soodsa keskkonna loomine. Kui praegu näitavad küsitlused, et soovitakse tööle minna pigem riigi- kui erasektorisse, siis erasektori atraktiivsus võib suureneda nii nooremate, aga miks mitte ka küpses eas inimeste jaoks. Muuseas, ka Kanada oli 80-ndate lõpus sama olukorra ees, et ülikooli lõpetajad ei soovinud ettevõtlusriske võtta. Kuidas neid hoiakuid muudeti, tasub uurimist. Nagu Einstein ütles, iga raskuse keskmes lebab võimalus.
Muidugi ootab riigikogus oma järge Kooseluseaduse rakendusaktide teine lugemine, mis sisuliselt tähendab olemasolevatesse seadustesse muudatuste sisseviimist. Seadus iseenesest võeti ju vastu juba riigikogu eelmises koosseisus ja nagu meediast kuulda, juba toimib. Argielul on palju erinevaid tahke. Üks praktiline ja inimlik näide rakendusaktide eelnõust. Muudetakse ka Kalmistuseadust - kooselu partneritel tekib kohustus ühe isiku surma korral oma lahkunud lähedasele matused korraldada. Ju siis on ka sellist legaalset kohustust vaja sõnastada.
Meenutades küll elu efemeersust, võib arvata, et ka rakendusaktide menetlemine kujuneb pikemaks debatiks, sest kõik teemad pole nii lihtsad. Seda enam, et Vabaerakond on lauale toonud Paarkonna seaduse. Viimane, tõsi, keskendub üksnes samasoolistele paaridele ja jätab kõrvale vabaabielus olevad erisoolised paarid, keda on valdav enamus. Eks siis riigikogu saab arutada.
Teatavasti oli eelmise aasta novembris riigikogus esimesel lugemisel valitsuse algatatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Esimene lugemine suures saalis lõpetati. Eelnõu arutatakse kahel lugemisel. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus ehk 68 saadiku toetus.
Need on mõned olulisemad teemad uue aasta tegemistest. Konstruktiivset debatti ootavaid eelnõusid on loomulikult parlamendi päevakorras veel palju. Hea on tõdeda, et suhteliselt napi jutuga rahvast nagu me, eestlased oleme olnud, on saamas võimekas ja sõnaosav debateerija, mis parlamenditöös lahenduste otsimisel on üksnes kasuks.
