Film räägib Põhja-Korea tüdrukust, kes valmistub tähistama riigi endise juhi Kim Jong-ili sünnipäeva ehk särava tähe päeva. Võttegrupp sai Põhja-Korea elule enneolematu ligipääsu, tehes Põhja-Korea režiimist ametliku produktsioonipartneri ning lubades ametnikele täielikku kontrolli stsenaariumi üle, kirjutab Guardian.

Vaatamata sellele, et Põhja-Korea valitsuse esindajad jälgisid filmi võtteid pidevalt, leidis Manski võimaluse propagandamasina paljastamiseks, jättes kaamera pärast iga võtet käima.

Filmis paljastatakse, kuidas valitsuse esindajad püüavad konstrueerida pilti „ideaalsest“ perekonnast, ütlevad ette, mida öelda, kuidas istuda ja millal naeratada.

Suhted valitsusega muutusid pingeliseks, kui režissöör esitas oma versiooni materjalist, mistõttu distantseerisid poliitikud Moskvas Vene riigi kogu projektist.

Veidi pärast filmi esilinastust PÖFF-il ilmus Venemaa ametlikus ajalehes Rossiiskaja Gazeta Venemaa endise kultuuriministri Mihhail Švõdkoi artikkel, milles kritiseeriti režissööri ja võttegruppi selle eest, et nad esitasid seda „sõbraliku koostööna“, kui taotlesid riigi toetust.

Manski sõnul kartsid poliitikud enese seostamist filmiga. „[Švõdkoi] kurtis, et me valetasime oma Põhja-Korea partneritele ja meil peaks selle pärast häbi olema, sest inimesed, kes aitasid seda filmi teha, võidakse tappa,“ rääkis Manski. „Nii et Vene Föderatsioon tahab oma toetuse filmilt ära võtta.“

PÖFF-i korraldaja Tiina Lokk vaigistas Guardiani küsimuse peale kuulujutte, et Põhja-Korea esindajad olid tungivalt nõudnud filmi näitamise ärajätmist, kuid tunnistas: „Jah, oli teatud survet.“