Maanteeamet: jalakäijatest satuvad enim õnnetustesse 8-13-aastased lapsed
Möödunud aastal oli Eesti liikluse üheks põhiprobleemiks jalakäijate turvalisus. Kokku registreeriti jalakäija osalusel 369 liiklusõnnetust, milles hukkus 26 ning sai vigastada 347 jalakäijat. Eagruppide võrdluses satub enim õnnetustesse noori jalakäijad. Tõenäosus 6-13. aastastel jalakäijana liiklusõnnetustesse sattuda on kaks korda suurem kui vanematel koolilastela ja täiskasvanutel ja seda eriti suurlinnades Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, teatas maanteeamet.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialisti Sirje Lilleoru sõnul on olukord murettekitav, sest lastega juhtunud liiklusõnnetuste osakaal on kasvav. „Esimesel kooliaastal sõidutavad paljud lapsevanemad lapsi autoga kodust kooli ja tagasi ning seetõttu ei omanda laps piisavalt jalakäija-kogemusi. Samuti, kui esimest aastat koolis käiv laps liigub omapead vaid kindlal ja koos lapsevanemaga kätteõpitud marsruudil kooli ja kodu vahel, siis järgnevatel aastatel tema liikumisraadius oluliselt kasvab. Üha sagedamini satub ta kohtadesse ja olukordadesse, kus ta varem viibinud pole,“ kommenteeris Lilleorg.
Maanteeameti ennetustöö osakonna juhtivspetsialisti Eve-Mai Valdna sõnul on lastega juhtuvate jalakäijaõnnetuste peamiseks põhjuseks tähelepanu hajutavad seadmed, sõprade mõju ja kiire elutempo. „Linnaliikluses kohtab sageli lapsi, kes liiguvad hulgakesi koos, arutades omavahel elavalt neile tähtsaid asju. Enda ümber toimuv, näiteks vilkuma hakkav foorituli või sebrale kihutades lähenev sõiduk, jäävad sageli märkamata,“ selgitab Valdna. Samavõrd suur tähelepanu häirija on ka kõrva äärde tõstetud mobiiltelefon või kõrvaklapid. Kartus hiljaks jääda paneb eeskätt algkooliealistel jalad tavapärasest kiiremini liikuma, seda ka kohta valimata sõiduteed ületades.
Alanud ennetuskampaania eesmärgiks on tuletada lastele meelde, kuidas ohutult liigelda ning pöörata tähelepanu õnnetusi põhjustavatele teguritele. „Kampaania ei ole noomiv, vaid tunnustab seadusekuulekat käitumist ja rõhutab julgust eristuda teistest, kes liiklusreegleid ei järgi,“ selgitab Valdna.
Lilleorg paneb südamele, et lapsevanem vastutab selle eest, et tema lapsest saab tubli ja teistega arvestav liikleja, kes ei pane ohtu enda ega teiste turvalisust. „Kõige paremini õpib laps siis, kui liikleb koos täiskasvanuga ühtlasi analüüsides ohtlikke kohti ning arutledes, kuidas on ohutu teed ületada,“ lisab Lilleorg.
5 nõuannet 8-13-aastastele jalakäijatele, mida lapsevanemad peaksid oma lastele meelde tuletama:
• Ole tähelepanelik ja mõtle, kus ja kuidas on ohutu teed ületada
• Peatu ja vaata enne kui teele astud- sõidukid ei saa kohe pidama. (50 km/h sõites on peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 m, märjal 38 m ning lumisel 62 m)
• Saavuta autojuhiga silmside!
• Tee ületamisel ära tegele muude asjadega!
• Varu liiklemiseks aega!
