Teisiti kui võiks oletada, ei ole vägivald Rootsis lisandunud, vahendab Yle Uutiset.

„Surmani viiv vägivald on vähenenud viimase 20 aasta jooksul,“ ütleb Stockholmi ülikooli kriminalistikaprofessor Felipe Estrada. See suundumus on ülemaailmne.

Seda muutust ei saa seletada haiglaraviga. Ka inimeste haiglasse sattumiseks piisavate vigastuste tekitamine on vähenenud, kuigi mitte nii selgelt.

Estrada sõnul arvavad inimesed üldiselt, et vägivald lisandub kogu aeg. See oletus on sama üle maailma.

Üks põhjus on meedia kiusatus kajastada vägivalda dramaatiliste piltide abil. Süüd on ka poliitikutel, kes tahavad hea meelega näidata, et suudavad midagi ära teha ja võistlevad selles, kes toob juurde rohkem politseinikke või karmistab karistusi. See on Estrada sõnul kergem kui sotsiaalprobleemidega tegelemine.

Immigratsioonikriitilised Rootsi Demokraadid räägivad hea meelega, et sisseränne toob kaasa kuritegevuse ja vägivalla.

Probleemid kuhjuvad linnaosadesse, kus sisserännanuid on palju. Seal on vaesust, tööpuudust ja nõrgema tasemega koolid.

Estrada rõhutab, et probleem on sotsiaalne ebavõrdsus, mis suurendab kuritegevust.

„Seal ei ole tähtsust sellel, millist etnilist tausta või usundit keegi esindab. Ebavõrdsuse suurenemine kasvatab vägivalda,“ ütleb Estrada.

Kuritegevust uuriv ametkond Brå on küsinud Rootsi inimestelt, kui turvaliselt nad ennast tunnevad.

Kodanikelt küsiti muu hulgas, kuidas piirab hirm nende väljas liikumist või kas inimene usub, et talle tungitakse kallale. Inimeste arvamus oma turvalisusest oli võrreldes 2006. aastaga isegi veidi paranenud.