Venemaa ja Rootsi suhted muutuvad jahedamateks. Rootsi ja Vene välisministeeriumid vahetavad teravaid avaldusi, kirjutab Rootsi ajaleht Expressen.

„On ilmselge, et Rootsi liikmelisusel NATO-s oleksid sõjalis-poliitilised ja välispoliitilised tagajärjed, mis nõuaksid Vene poolelt vastumeetmeid,“ ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Sputniku vahendusel.

Rootsi välisminister Wallström mõistis selle Vene ähvarduse hukka.

„See on Venemaalt vastuvõetamatu ähvardus. Me otsustame ise oma välis- ja julgeolekupoliitika üle. Me oleme sõjaliselt alliansivabad,“ ütles Wallström.

Zahharova kritiseeris „süstemaatilisi“ katseid juhtida avalikku arvamust Rootsis NATO liikmelisuse suunas. „Mõned Rootsi poliitikud ja tihti külas käivad NATO esindajad koos niinimetatud julgeolekuekspertidega püüavad muuta rootslasi NATO-sõbralikumaks,“ ütles Zahharova.

Rootsi totaalkaitse uurimisinstituudi (FOI) Venemaa- ja julgeolekuekspert Carolina Vendil Pallin peab Venemaa avaldust teravaks poliitiliseks märkuseks. Ta usub, et sellel võib olla soovitule vastupidine mõju, sest võib tõugata rootslaste arvamust just NATO-sõbralikumas suunas.

„See on Venemaalt terav avaldus. Tugev poliitiline signaal. Kui soovitud mõju on suunata rootslaste arvamust NATO kohta, võib see anda täiesti vastupidise efekti,“ ütles Vendil Pallin. „Venemaa tähtis poliitiline eesmärk on, et Rootsi ja Soome NATO-ga ei liituks. Seetõttu jälgitakse loomulikult debatti Rootsis, mis on viimasel ajal olnud intensiivsem. Venemaa näeb seda kui mängu, kus USA üritab mõju avaldada. Nad peavad Ukraina revolutsiooni välisjõudude sekkumise tulemuseks. Ja nad usuvad, et midagi sarnast kehtib ka Rootsi ja NATO kohta."