Peterburist umbes kuus kilomeetrit kagus asuva Krasnõi Bori toksiliste kemikaalide hoidla juhtkond koondas hiljuti ootamatult “umbes 90%” töötajatest. Ametnike väitel oli vallandamiste põhjuseks eelarvekärped, mille üheks põhjuseks oli tegevuslitsentsi kaotamine. Ametlike andmete järgi peaks tööl alles olema 12 inimest, kuid Norras baseeruva MTÜ Bellona andmetel on töötajaid alles vaid seitse, sealhulgas aga mitte ühtegi juhatajat, energiaspetsialisti, keemikut, ökoloogi ega keemiliste jäätmete töötlemisega kursis olevat inimest.

Sellest tulenevalt on olukord Bellona andmetel murettekitav. Kemikaalidega reostatud vesi lekib linna läbivat Tosna jõge, voolab aga omakorda Neevasse. Jõgesid mööda jõuavad kemikaalid suurema lekke korral vältimatult välja ka Soome lahte. Kokkupuutel veega võivad toimuda ka plahvatused, mis puhul hakkaks saaste ka õhu teel levima. Kui inimesed kemikaalidega kokku puutuma peaksid, võivad sellest tulenevad kahjud olla võrreldavas mastaabis Tšernobõli tuumakatastroofiga.

“Niivõrd ülepakutud samm oleks siin veel mõni aasta tagasi olnud täiesti mõtlematu. Sellist asja ei oleks meie spetsialistid isegi oma kõige hullemates õudusunenägudes näha saanud,” ütles seal transpordijuhina töötanud Anatoli Pjatov.

Bellona.ru andmetel ei ole kompetentsete töötajate koondamise taga mitte niivõrd eelarvestamise probleemid, vaid pigem hiljuti hoidla juhatajaks saanud Valeri Matvejev, kes on oma taustalt ohvitser ja evib lähedasi suhteid Peterburi asekuberneriga. Bellona hinnangul langetas Matvejev otsuse inimesed koondamata ilma, et oleks analüüsinud sellega kaasnevaid riske.

Praeguseks on probleem juba niivõrd tõsine, et isegi Leningradi oblasti võimud on hakanud reageerima ja nimetanud seda “viitsütikuga pommiks, mis võib iga hetk plahvatada”. Bellona.ru hinnangul on olukord hoidlaga läinud juba niivõrd kaugele, et seda tagasi pöörata enam ei saa. “Sarnaselt Tšernobõliga on Krasnõi Bori probleem aeglaselt arenenud,” seisab organisatsiooni veebilehel.