Ettevaatliku eestlasena sai auto enne ostutehingut kenasti ülevaatuspunkti viidud. Seal raputati ja saputati masinat korralikult erinevat pidi ning kiideti heaks. Ülevaatuspunkt ei saa aga masina sisse piiluda ning erinevad vahvad vead ei lasknud end üldse kaua oodata. Juba saja kilomeetri pärast läks armatuuris mootori veatuli põlema.

Süda põksus ärevalt – kas tõesti ostsin jälle põrsa kotis ning auto on omadega õhtal? Remondis selgus siiski, et asi on "üle peksvates" süüteküünaldes. Kui süüteküünlad olid oma ülepeksu lõpetanud, andsid ka süütejuhtmed otsad ning ootasid vahetamist.

Mõnda aega sai autot rahumeeli sihtotstarbeliselt kasutada, kuni äkki hakkasid pidurid jukerdama. Kõige vahvam loo juures oli see, et enne õige vea avastamist sain kena raha eest välja vahetada kõik piduritega seonduva: erinevad kettad, kolvid ja vedelikud muudkui uuenesid mu õnnetu Chevy sees, aga pidur puperdas vajutamisel edasi. Jäi mulje nagu rakenduks igal pidurdamisel ABS kontroll.

Aasta aega sõitsin sellise ohtliku masinaga ringi, kuni pöördusin margiesindusse. Sealne meistrimees sai sekundi pealt aru, mis tegelikult viga on, kuna tegu oli margi tüüpveaga. Pooltelje ots läks vahetusse ning minu kukkur muutus 250 euro võrra kergemaks.

Ühel külmal talvehommikul otsustas küljepeegel, et tema tahab enda sisse pika pikiprao tekitada. Eks ta tekitaski ning uus peegel läks maksma 25 eurot. Paigaldamise käigus purunes ka uus peegel ning jäin laost järgmist peeglit ootama. Järgmine õnnestus isegi ühes tükis külge saada ja sõit võis jätkuda.

Külma talve seiklused sellega aga ei piirdunud. Nimelt otsustas masin uksed lukku panna sellisel hetkel, kui mootor töötas ja mina olin väljas aknaid puhastamas. Kesklukk lihtsalt pani töötava mootoriga auto uksed lukku ja kõik! Minu õnneks sattus naine tol hommikul masinas olema ning avas uksed seestpoolt. Hirmuga mõtlesin, millised sekeldused oleksid mind ees oodanud võõras linnas ja varuvõtmeta. Masin muudkui töötab, aga omanik ligi ei pääse!

Uue auto valikul olen seekord siis vähem kooner. Liidan auto planeeritavale maksumusele kohe ka peatsed remondikulud juurde ning vaatan pigem masinat, mille hind algab 6000 eurost. Kui ta mul siis ka samamoodi lagunema hakkab, on minu mõistus otsas.

Hea lugeja, anna teada, kui palju sinul autoremondi peale raha kulub? Mis aasta mudeliga sõidad, millal selle ostsid, kui kallilt, ja kui palju on seni kulunud parandustöödeks? Räägi oma masinast aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!