Majanduskriis on õõnestamas olukorda ka Põhja-Kaukaasia rahvusvähemuste vabariikides, mis sõltuvad olulisel määral Moskva rahaeraldistest. Kõik seitse rahvusvähemuste vabariiki saavad vähemalt poole oma eelarverahast Moskvast. Tšetšeenia ja Ingušeetia saavad keskvõimult lausa 80 protsenti oma rahast.

Kuna lääne majandussanktsioonid ja langenud nafta hind vähendavad Venemaa eelarvetulusid, eelistab Moskva raha jagamisel rahu hoidmise huvides kõige konfliktsemaid piirkondi, sundides rahumeelseid piirkondi enda ülalpidamiseks raha laenama. Kaukaasia asjatundja Valeri Džutsevi sõnul on viimased 10-15 aastat nende piirkondade sõltuvus Moskva rahast vaid kasvanud, mistõttu rahakraani ootamatu kinnikeeramine võib kaasa tuua kontrollimatuid proteste.

Venemaa finantsprobleemid laienevad ka Moskva mõju all olevate lähiriikidele ja territooriumitele. Venemaa lähedane liitlane Armeenia on saanud kaheosalise löögi. Esiteks väheneb Venemaa majanduskriisi tõttu Venemaal töötavate armeenlaste kodumaale saadetava raha hulk. Teiseks tahab Venemaa firmale RAO UES International kuuluv Armeenia elektrivõrgu haldusfirma ENA tõsta elektri hinda, mis on vallandanud riigis massilised protestid.

ENA selgitab hinnatõusu vajadust madala kasumlikkusega, aga analüütik Armen Grigorjani sõnul on firma probleemide põhjuseks pigem korruptsioon. Samal ajal on Venemaa enda energiafirmadel koduturul suured probleemid. Venemaa aseenergiaminister Vjatšeslav Kravtšenko sõnul on Venemaa tarbijate ja firmade elektrivõlad saavutanud "katastroofilise" taseme. Venelaste võlad oma energiafirmadele elektri, soojuse ja gaasi eest ulatuvad juba 14,6 miljardi dollarini. Taolises olukorras on Venemaa firmade jaoks sõbralike välisriikide turud hea võimalus lisaraha teenida.

Venemaal on ka järjest raskem ülal pidada sõbralikke pseudovabariike väljaspool oma piire. 17. juunil teatas Venemaa toel Gruusiast lahku löönud Abhaasia, et Venemaa andis teada kavatsusest Abhaasia toetuseks lubatud 91 miljonit dollarit apsuatele üle kanda lubatud selle aasta asemel alles järgmisel aastal. Abhaasia on seda raha oodanud juba kuus kuud ja selle aasta eelarve võeti seal vastu teadmisega, et Venemaa kannab raha üle. Nüüd tuleb Abhaasias eelarvet kärpima hakata.

Moldovast Moskva toel lahku löönud Transnistria, mille eelarve sõltub 70 protsendi ulatuses Venemaa toetusest, on samuti majandusraskuste küüsis. Transnistria eelarvetulud on aastaga kukkunud 30 protsenti ja valitsus andis teada, et sel aastal võib olla raskuseid pensionite väljamaksmisega. Kui Transnistria võimud ei suuda sotsiaaltoetusi välja maksta, võib see kaasa tuua laiaulatuslikke tänavameeleavaldusi.

Majandusraskused sunnivad Venemaad oma kulutusi hoolikamalt läbi mõtlema, mis omakorda võib omada tsentrifugaalset mõju nii Venemaa välis- kui siseimpeeriumile.