„NATO käes on Venemaa linn. Selle nimi on Narva,“ kirjutab linna külastanud ajakirjanik Neal Razzell. „Narva elanikud on pea kõik – ja tihti ka resoluutselt – venelased.“
Ta kirjeldab, et pealtnäha igas kodus, fuajees ja restoranis mängib Venemaa televisioon ning kuidas Hermanni kindluses seisab endiselt Lenini kuju. Razzeli sõnul lehvitati 9. mail, kui Venemaal tähistati võidupüha, Narvas nii Venemaa, Nõukogude Liidu kui ka separatistliku nii-öelda Donetski Rahvavabariigi lippu. „Kuid ei ühtegi sinimustvalget Eesti lippu,“ tõdes ta.
Üks Narva elanik ütles ajakirjanikule, et Ukraina idaosas juhtunu võib juhtuda ka Narvas. „Eesti on kuskil seal,“ viitas mees käega lääne suunas. „Me oleme siin omapäi. Valitsusele tuleme me meelde vaid enne valimisi.“
Ajakirjanik on loo jaoks intervjueerinud ka valitsuse kommunikatsioonibüroo psühholoogilise kaitse nõunikku Ilmar Raagi, kes külastas hiljuti Narvat ja küsis sealt noortelt inimestelt, kes on nende riipea. Nende vastus? Vladimir Putin. „Kui Putin ütleb neile inimestele, et nad peavad tegema midagi vaenulikku, siis ei tea keegi, mis võib juhtuda,“ tõdes Raag.
