Alkoholiga seotud väljakutsed lähevad politseile maksma ligi 10 miljonit eurot aastas

Reede õhtul poolteist nädalat tagasi postitasime Facebooki selle ööpäeva jooksul politseile saabunud 733 väljakutset. Neist kolmandik ehk 244 olid otseselt seotud alkoholiga. Näiteks joobes inimene, kes magab bussipeatuses; joobes inimene häirib möödujaid; joobes inimene keeldub taksoarvet maksmast; joobes inimene sisenes baari personaliruumi ja oksendas baaritöötaja riietele.

Selle numbri sisse ei ole arvatud neid väljakutseid, kus teatajat häiris teisest korterist või sõidukist öösel kostuv vali lärm ja muusika. Samuti ei sisaldu selles numbris keset ööd baarides või baaride juures toimunud kaklused, löömised, tülid ja vägivallapuhangud, kus joovet eraldi ei mainitud. Aga kogemus näitab, et ka suur osa selliseid tülisid saab alguse just alkoholist.

Küll sisalduvad selles numbris need seitse liiklusõnnetust, mille põhjustas arvatavasti joobes juht. Näiteks tol reedel, õhtul kella 23 paiku toimus lühikese vahega kaks liiklusõnnetust. Pärnumaal sõitis aeda sisse joobes juht, Saku vallas sõitis joobes juht kraavi.

Jutt sellest, kuidas alkohol teeb halba, on nagu hane selga vesi purjus peaga kraaklejatele, lärmajatele, lõhkujatele ning häirijatele. Kuid need numbrid võiks siiski kedagi mõtlema panna. Mõtlema kasvõi selle peale, kui hõlpsasti peaks alkohol olema Eestis kättesaadav või millises hinnaklassis. Mõtlema selle peale, kuidas seada piire neile, kes ise piiri pidada justkui ei suuda.

Ma ei ole nii sinisilmne, et siinloetav paneb mõtlema 38-aastase Alari, kes paar aastat tagasi sügisel purjus olles endale politsei kutsus. Toona oli see juba 338. temaga seotud juhtum. Väljas oli külm ja taaskord toimetati mees kainestusmajja, kus ta oma peatäie välja magas. Aga äkki paneb see mõtlema kellegi sõbra või sugulase.

Kui lugeda alkoholist tingituks ka kõik Facebooki maratoni õhtul-öösel toimunud baarikaklused, naabreid häirivad peod ja lärmajad, võib öelda, et tugevalt üle poole reedestest väljakutsetest on alkoholiga seotud. Tõsi, reede õhtud ja pühade aeg on mõneti erinevat karva, kuid alkohol nõuab politsei, kiirabi ja päästjate ressurssi tegelikult iga päev.

Kui lähtuda sellest, et umbes pooled väljakutsed on põhjustatud alkoholist, läheb “napsitamine” Eesti politseile otseselt maksma ca 10 miljonit eurot aastas. Kuid see summa katab pelgalt otsesed kulud, mis nende väljakutsega seotud - inimeste palk, sõidukite kulu, varustus. Kulu tekib aga ka kainestusmajadel, kiirabil, päästjatel.

Alkoholiga seotud kaudsed kulud on aga suuremadki. Ennast "lõviks joonud" tegelased lõhuvad üllatavates kogustes vara, põhjustavad tervisekahjustusi või töövõimetust. Kõige karmim ja kallim joomisega seotud tagajärg on surm. On välja arvutatud, et näiteks üks liiklussurm läheb ühiskonnale maksma 1,4 miljonit eurot. Möödunud aastal põhjustasid joobes juhid liiklussurmadest 22%, viies hauda 17 inimest.

Alkoholi tarvitamise piiramine on ju sisuliselt täiskasvanud inimeste ümber kasvatamine. See on kahtlemata keeruline, kuid see tulemus on väärt nii igaühe pingutust kui riiklikku panust.