Venemaal käivad jutud presidendi- ja duumavalimiste ettepoole toomise kohta
Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin tegi neljapäeval ettepaneku järgmiste presidendivalimiste ettepoole toomiseks, et anda Vladimir Putinile tugevam mandaat majanduse reformimiseks ja Venemaa läbi „finantstormi“ juhtimiseks. Ettepanek on tehtud ka riigiduuma valimiste ettepoole nihutamiseks.
Kudrin, kes 2011. aastal rahandusministri kohalt vabastati, kuid keda peetakse laialdaselt endiselt Putinile lähedal seisvaks isikuks, ütles, et majandus vajab põhjalikku reformimist, vahendab Reuters.
„Kui vaadata olukorda kasvu seisukohalt, oleme me tormi silmas,“ ütles Kudrin, lisades, et kõige hullem ei ole majanduses veel möödas. „Kui me räägime struktuursetest reformidest, ei ole see ainult mingi dokumendi kirjutamine. Me vajame poliitilist tahet, meeskonda ja presidenti, kes jagab kõiki neid arvamusi. Miks me ei ... too presidendivalimisi ettepoole ja kuuluta välja uut reformiprogrammi, mida oleks lihtsam ellu viia uue mandaadiga?“
Pole selge, kas Kudrin on seda ideed ka Putiniga arutanud või kas seda toetavad ka teised mõjukad tegelased Kremlis.
Putin valiti kolmandaks ametiajaks presidendiks 2012. aastal ja tema ametiaeg lõpeb 2018. aastal.
Vene meedia teatel kaalutakse Moskvas juba ka plaane 2016. aasta detsembris kavas olevate parlamendivalimiste ettepoole toomiseks kolme kuu võrra, et parandada valitseva erakonna Ühtne Venemaa võimalusi.
Esmaspäeval esitati ka vastavasisuline seaduseelnõu.
Mõnede hinnangute järgi ei pruugi Venemaal tõepoolest majanduslikult hästi minna. Investeerimisfondi haldur ja finantsanalüütik Slava Rabinovitš, kellest on saanud omamoodi viimsepäeva prohvet, kuulutab intervjuus Eesti Päevalehele Venemaa majandusele õudset lõppu ja Venemaa rahvale lõputa õudust.
"Venemaa jääb endiselt maailma finantsturgudest äralõigatuks. Venemaa poliitiline, geopoliitiline, majanduslik ja rahanduslik isolatsioon on Vladimir Putini tegevuse otsene tagajärg. Venemaal on 15 aastaga rajatud bandiitlik-neofeodaalne süsteem, mida kuidagi ei anna sobitada turumajanduse ja finantsturu arengu mudeliga. Põhimõtteliselt on meil lagunenud majandus ja tohutud militaarkulutused. Selle tõttu saab järgmine põlvkond mahajäänud, vaese ja zombistatud maa, aga minu põlvkonna esindajad vaese, haige ja vääritu vanaduspõlve."
"Mingit stabiilsust ei ole. Sanktsioonid on teinud oma töö ja enamgi veel. Arvestades eelpool nimetatut (tööpuudus, hinnatõus, palkade kärpimine jms), viis kriis enamiku Vene inimesi vaesuse piirile. Ma ei välista võimalust, et võiksid puhkeda meeleavaldused, mis halvaksid maa ja õhutaksid regioonides separatismi. Regioonides tahetakse hästi elada ja selleks on neil kõik tingimused, sest Tatarstan, Baškortostan jt on nafta ning ressursside poolest rikkad. Probleem on selles, et Moskva on need ressursid omastanud ja seetõttu ei mõju need kohalike elujärjele. See on hea põhjus suveräänsust taotleda."
