Küsimus ei ole mitte ainult õiguslikus keskkonnas, vaid ka heas tavas. See, mis toimub metsanduse ümber, on sellest kõik väga kaugel. Kusjuures olukord on läinud aastatega hullemaks ning põhjuseks on riigi distantseerumine lihtinimeste muredest, kes on jäetud üksinda heitlema kriminaalsete skeemitajate, vahendajate, suisa kurjategijatega.

Küsimuse all pole aga mitte üksnes labased metsavargused, millega meie politsei hakkama ei saa, ega sea songermaad, mille raieõiguse kätte saanud vahendajad metsamaadest alles jätavad. Ülikasumite saamiseks loovad kriminaalid täiesti loomulikult JOKK-skeeme, mille eesmärgiks on jätta metsaomanik piskuga.

Mistahes muudatus keeratakse kohe enda kasuks. Loodi metsühistud, mis on aga petukaup. Ühistute niinimetatud enampakkumised pole midagi muud kui kokkumäng vahendajatega, sest ühistu on ise ka vahendaja. Eesmärk ikka üks: metsaomanik paljaks varastada.

Meil on võimsad riiklikud organisatsioonid, keskkonnaministeerium ja riigimetsa majandamise keskus, mis valdavad nii teavet kui ka oskust ning oleks võimelised muutma tänast skandaalset olukorda. Kuid aastad lähevad ja mõisa köis lohiseb edasi. Võib konstateerida, et täna riik aitab vargaid. Ausal kodanikul aga pole riigi toele lootust.