Euroopa Komisjon esitles täna Euroopa rände tegevuskava Vahemere kriisisituatsiooni kiireks lahendamiseks. Vahemerd ületada püüdes seavad oma elu ohtu tuhanded rändajad ja on selge, et üheltki liikmesriigilt ei saa eeldada sellise rändesurvega toimetulekut üksi. Konkreetsemad ettepanekud rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaotamiseks ELi liikmesriikide vahel esitab komisjon maikuu lõpus.

„Selle tegevuskavaga on Euroopa Liit tõestanud, et on valmis aitama inimesi, kes põgenevad sõja, tagakiusamise ja vaesuse eest. Ränne on kõigi liikmesriikide ühine probleem ja kõik peavad selle lahendamises osalema. Aga me kõik teame, et pikaajalise lahenduse leidmiseks tuleb tegelda probleemide algpõhjustega, alates sõdade põhjustatud vaesusest ja ebakindlusest ning lõpetades Liibüa ja Süüria kriisiga. Euroopa Liit on võtnud kohustuse rahvusvahelise üldsusega selles valdkonnas koostööd teha,” sõnas Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini.

Tegevuskavas on esitatud Euroopa tasandi sise- ja välispoliitilised meetmed, millega võimalikult hästi ära kasutada ELi käsutuses olevaid vahendeid ja ELi ametite pädevust. Kavasse on kaasatud liikmesriigid, ELi institutsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond, kohalikud omavalitsused ja kolmandad riigid. Samuti on kavas välja toodud edasised sammud tulevikuks.

Kiireloomuliste meetmetena kavatsetakse kõigepealt kolmekordistada 2015. ja 2016. aastal Frontexi ühisoperatsioonide Triton ja Poseidon suutlikkust ja ressursse. Täna võeti vajalike vahendite tagamiseks vastu 2015. aasta paranduseelarve: kokku 89 miljonit eurot, sealhulgas 57 miljonit eurot Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile ja 5 miljonit eurot Sisejulgeolekufondile piiriäärsete liikmesriikide toetamiseks. Mai lõpus esitletakse operatsiooni Triton uut tegevuskava.

Teiseks tehakse ettepanek rakendada esimest korda mehhanismi, millega toetada liikmesriike, keda on tabanud rändajate ootamatu sissevool. Mai lõpus teeb komisjon ettepaneku ajutise mehhanismi kohta, mille abil jaotada ELis selgelt rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi. Ettepanek alalise ELi süsteemi kohta, mille alusel massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras inimesi ümber asustada, esitatakse 2015. aasta lõpus.

Kolmandaks kavatsetakse mai lõpus teha ettepanek ELi ümberasustamiskava kohta, mille raames tagatakse kõikide liikmesriikide peale kokku 20 000 kohta Euroopas selgelt rahvusvahelist kaitset vajavatele põgenikele. Sel eesmärgil nähakse 2015. ja 2016. aastaks ette 50 miljoni euro väärtuses täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid.

Neljandaks plaanitakse alustada Vahemerel ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsiooni inimkaubitsejate võrgustike lõhkumiseks ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks, toetudes sealjuures rahvusvahelisele õigusele.

Edasiste meetmetena on kavas vähendada ajutise rände ajendeid, parandada piirihaldust, edendada süstemaatilist isikute tuvastamist ja sõrmejälgede võtmist ning kokkuvõttes tagada, et kahaneva rahvaarvuga Euroopa jääks rändajatele atraktiivseks sihtkohaks.