Lugeja tervisesportlastele: jooksed sina, mitte bränditoode, mis sul üll on!

Kevadeti leidub ikka palju inimesi, kes tahavad end suveks vormi saada. Selliseid kevadisi spurtijaid on ka minu tutvusringkonnas. Aastaringseid tervisesportlasi on vähem ja enamik viljeleb paraku ainult tugitoolisporti. Sel aastal alustas kevadspurdiga üks uus tuttav ning tuli välja, et ka jooksmine võib olla kulukas ala.

Peamine põhjus, miks ta polnud varem kodukandis jooksmas käinud, oli see, et tal olid mitu aastat tagasi ostetud dressid!

Enne kui ta nõustus minuga jooksurajale tulema, oli tal tarvis korduvalt käia läbi terve hulk spordipoode. Olemasolev varustus oli täiesti kõlbulik, aga uueks kevadeks oli ikka uut algust vaja. Rajale sai see plika alles siis, kui oli soetanud kaks paari uusi pükse, ühed talvise voodriga, kuigi kahtlen, kas ta külma ilmaga enam jooksmas käib. Siis muidugi erinevad topid, vestid ja pusad. Igasugu pahna kraapis ta kokku suure koti jagu ning summa küündis peaaegu 500 euroni. Pärast muidugi veel soigus, et nii palju raha kulus.

Viimase kuu aja jooksul on ta jõudnud oma uute riietega sörkima umbes kaks korda.

Kui leidsin ise mõned aastad tagasi tee spordi juurde, siis kõlbasid esialgu n-ö Valduri dressid küll. Praegugi pole põhirõhk brändil, vaid mugavusel, ning kõrget hinda olen nõus maksma ainult jalanõude eest, kuna need on tõesti olulised.

Vahel vaatan neid kevadisi kulgejaid muigega – on teised ennast üles löönud ja hoiavad madalat tempot, et mitte oma välimust rikkuda. Iseenesest pole see kõik muidugi halb – vähemasti on need inimesed jõudnud õue sportima. Need aga, kes toovad ettekäändeks sobivate riiete puudumise või ostavad igal aastal uued mudelid kappi seisma, võiks aru saada, et uus mudel kiiremini ei jookse – ikka ise tuleb jalad tagumiku alt välja tõmmata ja oma tervise heaks midagi teha!