Zelmal oli vast jalgsi paarsada meetrit patsiendini tulla – nõnda lähdal nemad elasid. Zelma küsinud pool pätsi rukkileiba, saanud küsitud leiva, keeranud vanaemale selja ning hakanud poolsosinal leiba mudides midagi pobisema.

See pobisemine käinud tal küllaltki kiiresti. Seejärel asetanud ta leivatüki valust vaevatud suksule suhu.

Zelma, kes rääkis head eesti keelt, ütlenud vanaemale, et läeme ajame veidi niisama juttu. Möödunud pool tunnikest, kui hobune tervena ja rõõmsal moel hirnatas ning ringi traavis.

See kõik juhtus päriselt. Olen Zelmat oma silmaga näinud ka, möödunud sajandi kuuekümnendate esimesel poolel, kui olin koolieelik. Zelma iga oli siis pealt kaheksakümne.

Hea lugeja, jaga enda kogemusi alternatiivmeditsiiniga aadressil rahvahaal@delfi.ee !