Lõhestunud valimisdebatt mobiliseeris valijaid ning tõi valimiskastide juurde 63,5 protsenti valijatest, mis oli viimase tosina aasta rekord. 

Valimised võitis ülekaalukalt Reformierakond, mida toetas 28,6 protsenti valijatest ja sellega saadi õigus 33 kohale Toompeal. Reformierakonnale järgnes Keskerakond, millele antud 23,3 protsenti häältest tähendas 26 mandaati. Võitjaks võib samuti lugeda IRL-i ja sotsiaaldemokraate, kes samuti suurendasid oma esindatust parlamendis. IRL kogus 20,5 protsenti pooldajaid, sotse eelistas 17,1 protsenti valijaist. Riigikogust langesid välja Rahvaliit ja Rohelised.

Ühiskondlikud sündmused määrasid tulemuse
Valimiste kulgu mõjutasid eelkõige kolm suuremat poliitilist ja ühiskondlikku sündmust, millest kõlavaim oli ilmselt Keskerakonna „
“, mille kohaselt parteijuht
Edgar Savisaar
küsis Venemaa Raudtee presidendilt
Vladimir Jakuninilt
toetust Keskerakonna valimiskampaaniale, kuid mille elluviimise tõkestas kaitsepolitsei. Eesti ühiskonda tõsiselt raputanud skandaal muutus andrusveerpalulikuks usu küsimuseks. Keskerakond kaotas sellest tulenevalt märgatavalt valijaid, kuid samas püstitas Edgar Savisaar tänini kehtiva riigikogu valimiste häältesaagi rekordi. Keskerakonna
liidrit toetas muide täpselt 23 000 hääleõiguslikku kodanikku
, samas erakond tervikuna kaotas ligi 10 000 häält ja kolm mandaati parlamendis.

Teisalt mõjutas valimisi majanduskriisi põhja seljatamine ning 1. jaanuaril 2011 euro käibelevõtt, mis andis valijatele lootust helgemale tulevikule ning tõi hääli valitsevatele Reformierakonnale kui ka Isamaa ja Res Publica Liidule. Reformierakonda toetas 2007. aasta valimistega võrreldes üle 10 000 ja IRL-i koguni üle 20 000 valija rohkem.

Kolmandaks valimistulemusi mõjutanud teguriks oli kindlasti Eesti erakonnasüsteemi korrastumine ja siseskandaalid parlamendiparteides. Skandaalide tulemusena kadusid poliitmaastiku oluliste tegijate seast Rahvaliit, mis endiselt hulpis maadevahetuse skandaali järellainetustes, ja Eestimaa Rohelised, mis kaevas endale ise parteisisese võimuvõitlusega augu, millest pole väljutud tänini. Kõige rohkem võitsid aga sotsiaaldemokraadid, kellele vangerdused erakonna juhtkonnas andsid riigikogus juurde koguni üheksa saadikukohta.

Sotsiaaldemokraatide edu aluseks võib pidada senise erakonna esimehe Jüri Pihli väljavahetamist Sven Mikseri vastu ning kindlasti ka sotsiaaldemokraatide seni kõige professionaalsemat valimiskampaaniat. 

Riigikogu 2011. aasta valimistel osales üheksa erakonda ja 32 üksikkandidaati. Täisnimekirjadega ehk 125 kandidaadiga olid esindatud vaid neli suurt parteid – Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis kõik pääsesid ka parlamenti. Üksikkandidaatidest oli edukaim Leo Kunnas, kes kandideeris Harju- ja Raplamaal ja kogus muljetavaldavad 3627 häält. 

Jätkuvalt vähenes erakonna üleriigiliste nimekirjade tähtsus, kuna kompensatsioonimandaadiga jaotati välja vaid 19 riigikogu kohta. 

Väga populaarseks osutus valimine internetis ning seda võimalust kasutas ära koguni 140 846 valijat, mis moodustas ligikaudu 24 protsenti ehk pea veerandi kõigist valimistel osalenutest. Tänavustel valimistel elektroonilise hääletuse kasutajate arv suurenes veelgi ning uueks e-hääletuse rekordiks on 176 491 inimest. 

Valimiste järel jätkas Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuskoalitsioon, millel õnnestus koos püsida 26. märtsini 2014 ehk kokku 1086 päeva.