Homme, 27. veebruaril peetakse Sinimäe koolis soolaleiva pidu. Kutse on lisaks mitmetele tuntud poliitikutele saanud ka kooli ehitajad KRTL OÜ ja AS Termentum, kellega jaoks on tegemist ajaloo kõige mõruma soolaleivaga. Kuigi kool sai kasutusoa novembi alguses ning lapsed kolisid sisse detsembri alguses, on vallal tänaseni kooli ligi 3 100 000-eurosest maksumusest ehitajale tasumata ligi 900 000 eurot.

Olles katsunud vallaga kuid lahendust leida, on tänaseks ilmnenud eriti kurioosne lugu – Vaivara vald tellis ehituse olukorras, kus valla eelarves ei olnud piisavalt raha tööde eest tasumiseks. Kõikide põlengus kannatada saanud kooli taastamisega seotud kulude katmiseks oli valla eelarves ette nähtud 2 600 000 eurot. Ehitaja on sellest kätte saanud ligi 2 200 000 eurot.

Vaivara vald on mänginud inetut mängu, rääkides nii avalikkusele kui ehitajale üht, tehes aga teist. Vald on nii avalikkust kui ehitajat eksitanud nii tähtaegade kui valla poolt tehtud kulutuste osas.

Ehituse käigus leiti mürske ja sõdurite säilmeid

Vald seadis sihiks laste kooli saamise 1. septembriks 2014, kuid jäi hankega väga hiljaks. Juba hanke ajal seati erinevate hankes osalenud ehitajate poolt valla antud tähtaja teostatavus kahtluse alla. Ehitusel tuleb järgida kindlaid tööprotsesse ja kindlad protsessid võtavad kindla aja. Füüsika vastu lepinguga ei saa. Ka läbirääkimistel ehitajaga möönis vald, et lepingu tähtaegseks täitmiseks on vaja muuta projekti. Väga hea koostöö ja natukese õnne korral oleks 1. september olnud ilmselt ka saavutatav ning seetõttu KRTL OÜ ja AS Termentum ka pakkumise tegid.

Nagu nimigi ütleb, asub Sinimäe kool Sinimägedes ehk 1944. aasta lahinguväljal. Juba tööde alguses leiti kaevetööde käigus mitmeid kordi nii mürske kui sõdurite säilmeid. Eestis puudub lahendus selleks, kuidas mürske täis maal ehitada. Päästeamet tuleb appi vaid siis, kui järjekordne mürsk on jälle välja tõstetud. Mõistetavalt ei saa siin rääkida tavalisest töötempost.

Nii oli tegelikult juba ehitustööde algfaasis selge, et õnnest tuli puudust ja 1. september ei ole saavutatav. Nii ehitaja kui vallavõim teadsid seda. Vald rahustas ehitajat – me oleme mõistlikud ja saame aru, et tööd venivad. Ka meediale avaldas vallavanem, et osa põhjusi, mille tõttu tööd venivad, ei sõltu ehitajast ning et vallale on oluline tööde kvaliteet, mitte teostamise kiirus. Kuigi ehitaja soovis kohe lepingu tähtaja pikendamise vormistada, siis vald selle kirjalikust fikseerimisest hoidus. Ehitajat rahustati – ärge muretsege, me mõistame. Lepingu pikendamise vormistamiseni jõuti alles 21.08.2014 ning uueks tähtajaks määrati 28.08.2014. Ometigi oli 21.08 nii ehitajale kui vallale teada, et 28.08.2014 ei ole kool kohe kindlasti valmis – mürskude ja surnukehade leidmisega seotud viivituse mõju oli suurem. Kuid hilisemat kuupäeva ei olnud vald nõus kirjalikult fikseerima, sest 28.08 võimaldas vallal veel avalikkusele väita, et vald on teinud kõik võimaliku, et kool oleks 1. septembriks avatud ning et lihtsalt ehitaja on saamatu.

Venitamistaktika

Kui 1. september ei olnud tehtav, võeti siht kooli kolimisele oktoobri lõpus kooli vaheajal. See aeg oli ehitajale ka tehtav. Jällegi andis vald mõista, et üle kiirustada ei ole enam vajadust ning keskenduda tuleb kvaliteedile. Seejuures nõudis vald vahetada välja juba paigaldatud ja töötavaid seadmeid, teades ise, et see pikendab töid ligi kahe kuu võrra. Kuid septembris-oktoobris hakkasid juhtuma kummalised asjad – heakskiidetud ja paigaldatud ventilatsioonilahendus kästi välja vahetada, praktikas laialt levinud ja Päästeeameti poolt aktsepteeritud tuletõkke läbiviigud ei sobinud ning leiti üha enam ja enam otsitud põhjuseid, miks töid mitte vastu võtta. See olukord kestab tänaseni – töid ei ole vastu võetud, 900 000 eurot ehk 28 protsenti lepingu hinnast on maksmata ning lapsed õpivad koolis, mille puhul peaks tekkima küsimus, et kui ka 28 protsenti töödest oleks teostamata, siis kuidas saab sellisel koolil olla 10. novembrist kasutusluba ja kuidas sinna lapsed lubati.

Ehitaja uskus, et kõige kiirem lahendus on valla tujudele järele anda, nii tegeles ehitaja valla järjest norivamaks muutunud nõudmistega, kuigi raha saamata on ehitada vägagi keeruline. Asi jõudis selleni, et ehitaja lihtsalt enam ei osanud midagi kooli peal teha. Tänaseks on juba korduvalt juhtunud ka seda, et ehitaja on kutsunud valda töid vastu võtma või väidetavaid puuduseid ette näitama, kuid ükski aeg ei sobi või kedagi ei ilmu kohale.

Et raha kätte saada ja mitte sattuda raskesse olukorda, on ehitaja teinud vallale korduvalt ka kompromissettepanekuid. Vald ei ole ühelegi vastanud ja ühtegi vastuettepanekut teinud. Lubatud on vaid arutada ja neid lubadusi on antud ligi neli viimast kuud. Tagantjärele sai ehitaja teada, et 10.12.2014 on Vaivara vallavolikogu kompromissi arutanud ja on andnud vallavalitsusele juhise vastupakkumise tegemiseks, kuid see vastupakkumine ei ole tänaseni ehitajani jõudnud.

Ehitaja andis valla kohtusse

Juhtum ei ole kindlasti mustvalge, vaegtöid esineb igal objektil ja nendega tuleb tegeleda. Kuid tasu saab maksmata jätta vaid vaegtöödele vastavas mahus. Tasuga viivitamine toob valla vastu iga päev kasvava viivisenõude. Kuid kindlasti pretsedenditult pahatahtlik on, et avalik võim tellib töid teades, et tal puudub raha tööde eest tasumiseks. Kui vald on avaldanud, et ehitus läks maksma 3 100 000 eurot, soovime näha, kas vallal oli üldse olemas ning kuhu kadus see ligi 900 000 eurot, mis ei ole meieni kunagi jõudnud.

Möödunud reedel andis ehitaja valla kohtusse, nõudes esialgu juba kirjalikult vastuvõetud tööde ja lisatööde maksumuse 565 000 eurot tasumist ning sellelt arvestatud viivise 226 000 eurot tasumist.

Kooli ehitajad on OÜ KRTL ja AS Termentum.