Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder selgitas Delfile, et keskkriminaalpolitsei on esitanud Siim Roodele ja Väino Pentusele kahtlustuse erinevates majanduskuritegudes.

"Kriminaalmenetlus on jõudnud sinnamaani, et prokuratuur on jaganud toimikute koopiad osapooltele kätte ning praegu on neil võimalik esitada menetluse raames taotlusi. Prokuratuur loodab selle kriminaalasja kohtusse saata kevadel," rääkis Põder.

Eilses "Pealtnägija" saates heitsid Autorollo kohtuasjaga seotud võlausaldajad Teet ja Ülle Järvekülg prokuratuurile ette, et uurimist on teostatud lohakalt.

"Me nägime seda, et prokuratuur on teinud seda, mida me kartsime või mille eest meid hoiatati - Itaalia uurimist," märkisid Järveküljed saates.

Näiteks Keit Pentus-Rosimannus kutsuti politseisse tunnistusi andma alles 9. septembril 2014, kus ta keeldus tunnistusi andmast, sest tema isa on kahtlusalune. Rain Rosimannus jõudis prokuratuuri 30. septembril 2014, kus ta samuti keeldus tunnistustest, sest tema äi on kahtlusalune. See kõik oli alles kaks aastat pärast kriminaalasja algust.

Prokuratuuri esindaja Arno Põder põhjendas seda väidet sellega, et Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus on kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajatena.

"Arvestades nende perekondlikke sidemeid ühe kahtlustatavaga, nägid ka menetlejad ette, et nad ei pruugi tunnistajatena sisulisi ütlusi anda ja seetõttu polnud nende ülekuulamine menetluse seisukohalt olulise tähtsusega. Samas anti neile menetluse lõpuosas siiski võimalus tunnistusi anda," rääkis Põder.

Põder lisas ka, et tõendite kogumise järjekord on uurija ja prokuröri otsustada ning sõltub iga konkreetse asja eripärast ning prokuratuur juhib tähelepanu ka sellele, et antud asjas kuulati Siim Roode ja Väino Pentus kahtlustatavatena üle alles eeluurimise lõpus 2014. aasta suvel.

Majanduskuriteo kriminaalasjade eripärasid arvestades kogutaksegi prokuratuuri väitel nende puhul tavaliselt esmalt kõik muud asjasse puutuvad tõendid, kuulatakse üle tunnistajad ning alles seejärel otsustatakse menetluse käigus kogutud info põhjal, kas mõnele isikule on alust esitada kahtlustus kuriteos või menetlus lõpetada. Selline menetluslik taktika on sageli mõistlikum, sest hiljem on uurijal võimalik juba kogutud tõendite põhjal esitada tunnistajatele ja kahtlustatavatele sisulisemaid ja täpsemaid küsimusi ning vähem on inimeste mitmekordset ülekuulamist.

"Samuti on nii paremini kaitstud kahtlustatavate õigused, sest enne kahtlustuse esitamist on rohkem tõendeid kogutud ja kuriteole viitavat infot põhjalikumalt kontrollitud. Kui kahtlustus on konkreetsem, siis on inimesel võimalik end ka paremini kaitsta. Lisaks lüheneb kahtlustatava staatuses oldud aeg, mis on oluline mõistliku menetlusaja arvestamisel. Kuna majandusasjad on sageli sisult keerulised ja mahukad ning nende uurimine kestab tavaliselt aastaid, on see teema aktuaalne," rääkis Põder.