President Ilves annab iseseisvuspäeva teenetemärgi 99 inimesele

President Toomas Hendrik Ilves annab Eesti Vabariigi 97. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud.

„Eesti tänab ja tunnustab teenetemärkidega erinevate elualade inimesi nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi kõrgeimat tänu,“ kirjutab president Ilves teenetemärkide andmise otsuses.

Riigivapi I klassi teenetemärgi saab Euroopa Komisjoni kahekordne asepresident Siim Kallas, Riigivapi II klassi teenetemärgi Eesti peaminister aastail 2005-2014 Andrus Ansip ja Riigivapi III klassi teenetemärgi õiguskantsler Indrek Teder.

Eesti tunnustab neid, kes märkavad, hoolivad ja aitavad. Punase Risti teenetemärgi saavad kirurgia arendaja, Tartu Ülikooli pikaaegne dotsent, paljude noorte kolleegide õpetaja ja mentor Urmas Lepner; Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiotorakaalkirurgia osakonna ülemarst, kopsuvähikirurg Tõnu Vanakesa, kes on opereerinud ligi 700 kopsuvähi haiget; Pirita Perearstikeskuse juht ja keskuse ülesehitaja, perearst Kaja Arbeiter; Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonda üle 10 aasta juhtinud Mart-Peeter Erss, kes esindab ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni EAPN-i (Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustik) juures; Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu kauaaegne esimees Eva Kirillova, kellelt haigus võttis nägemise ja kes on oma tegevusega kinnitanud, et ka nägemise kaotanud inimene saab tõhusalt töötada; tänaseks 20 kooli ja 3000 õpilast hõlmava koolikiusamise vastase programmi KiVa üks algatajaid ja eestvedajaid Rasmus Rask, kes on panustanud ka noorte sõltuvuskäitumise ennetamise projekti Tark Vanem.

Hariduselu edendajatest pälvivad teenetemärgi enam kui 40 aastat nägemispuudega laste erikoolis – Tartu Emajõe Koolis – töötanud Anne Kõiv, kes on üks alusepanijaid nägemispuudega laste õppenõustamisele; nii üleriigiliste miniteaduspäevade kui ka lauluvõistluste korraldamisega tuntud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kauaaegne direktor Viljar Aro; muusikateadlane ja pedagoog, Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tunnustatud õppejõud Leida-Tiia Järg; puuetega laste õpetaja, Tallinna Tondi Põhikooli õppejuht, Eesti Logopeedide Ühingu algatajaid Linnu-Lydia Mae; Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna pikaaegne professor Viiu Sillaste; kunstipedagoog ja maalikunstnik Helle-Reet Paris (Vahersalu), kes on töötanud Tartu Kunstikoolis 1967. aastast, lisaks õpetab ta Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning seisab kindlalt Tartu maalitraditsioonide säilimise eest.

Eesti tänab tunnustatud teadlasi ja õppejõude. Valgetähe teenetemärgi saavad maaülikooli teadusprorektor, maailmatasemel veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse professor Ülle Jaakma, kelle uurimisteemadeks on aretus loomakasvatuses ja kunstlik viljastamine; Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna dekaan, professor Tõnis Kanger, kes on asümmeetrilise organokatalüüsi rajaja Eestis; Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks, Maarjamõisa teaduslinnakusse rajatava siirdemeditsiinikeskuse vaimne arhitekt; Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Toomas Rang, kelle teadustöö põhisuunaks on pooljuhtelektroonika; Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Seemnekeskuse osakonna juhataja, sordiaretaja Gunnar Koll, kes on aastatepikkuse tööga andnud suure panuse seemnetootmise ja –majanduse arengusse; kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, kes töötab kultuuriteooria professorina Tallinna Ülikoolis ja semiootika osakonna vanemteadurina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis; akadeemik Karl Pajusalu, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, kes on uurinud lõunaeesti murdeid ja on üks maailma esimese Mulgi keele sõnastiku toimetajaid; Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja kriitik, kes on uurinud ka Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Karl Asti, Heiti Talviku, Villem Grünthali ja Henrik Visnapuu loomingut; keeleteadlane, soome-ugri keelte uurija ja sõnaraamatute koostaja Paul Kokla, kes on oma aastakümnete töö koondanud ka Hiiu keele sõnaraamatusse; klassikaline filoloog ja religiooniteadlane, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetooli patristika ja ladina keele lektor Marju Lepajõe, kes on koostanud „Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku“, tõlkinud Platoni ja Plotinose teoseid, uurinud Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja varakristlikku kirjandust, platonistlikku ja uusplatonistlikku filosoofiat ning varakristliku munkluse teoloogiat; loodushariduse edendaja ja teaduse populariseerija, ajakirja Horisont kauaaegne peatoimetaja, tõlkija ja toimetaja, mitme teadusfilmi stsenarist Indrek Rohtmets.

Valgetähe teenetemärgi saavad tantsujuht Maido Saar, XIX tantsupeo „Puudutus“ pealavastaja, laste ja noorte tantsuseltsi „Lee“ asutaja ja kunstiline juht, kes on loonud ligi sada eestiainelist tantsu; koorijuht, poiste- ja meeskooriliikumise üks eestvedajaid Hirvo Surva, üldlaulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ ning kahe noorte laulupeo kunstiline juht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimise eriala dotsent; muusik ja helilooja Vaiko Eplik, kes on olnud tegev ansamblites Claire’s, Birthday, Ruffus, Koer, Vaiko Eplik ja Eliit ning kes helindas animafilmi „Suur maalritöö“; helilooja, arranžeerija-orkestreerija ja kitarrist Tõnis Kõrvits, kes on kirjutanud ka rohkelt muusikat, eriti lastele; muusik Margus Kappel, kes on mänginud rokkansamblites Ruja, Kaseke ja Rock Hotel, aga ka džässi Lembit Saarsalu ansamblis; Hortus Musicuse asutajaliige, laulja ja vaimuliku muusika seadja Riho Ridbeck, kes on ka KOSK koori peadirigent ja EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse kammerkoori kauaaegne dirigent; ansambli Svjata Vatra looja Ruslan Trochynskyi, eesti ja ukraina rahvakultuuri ja –muusika tutvustaja, kes on vahendanud ka Eestis kogutud annetusi Ida-Ukrainale.

Kultuuri- ja kunstielu rikastajatest saavad riiklikud teenetemärgi teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, VAT Teatri ja Von Krahli Teatri asutajaid, kes pani alguse ka rahvusvahelisele teatrifestivalile Baltoscandal ja oli pikka aega selle kunstiline juht; jõulise natuuriga näitleja ja omanäolise käekirjaga lavastaja ning punklaulupeo korraldaja Üllar Saaremäe, Rakvere Teatri peanäitejuht; filmilooja Veiko Õunpuu, kelle tuntud filmid on „Tühirand“, „Sügisball“, „Püha Tõnu kiusamine“ ja „Free Range“ kaudu; teatrikriitik Pille-Riin Purje, paljude teatrilooliste raamatute autor ja Raadioteatri toimetaja; Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, arhitekt Veljo Kaasik, kes on arhitektuurse ruumi teemal alati sotsiaalselt erksa meelega; isikupärase ja meeldejääva kunstnikukäega graafik Mare Vint, kes on viljelenud tuši- ja pliiatsijoonistust, enam kui 40 aastat aga valdavalt litotehnikat; tekstiilikunstnik Ehalill Halliste, kes on osalenud oma töödega ligi sajal erineval näitusel, aga olnud ka kunstiõpetuse õpetaja Kohila Gümnaasiumis; karikaturist ja illustraator Hillar Mets, kes on töötanud Vanemuises, Joonisfilmis, ajakirjas Pikker ja viimased 17 aastat Eesti Päevalehes; üle 20 aasta Postimehe karikaturistina töötanud illustraator Urmas Nemvalts; Eesti vanim tegutsev näitleja Leida Rammo, kes on mänginud ligi 70 filmis ning töötanud Draamateatris, Estonias, Endlas, Noosooteatris ja Rakvere teatris; luuletaja, prosaist ja tõlkija Igor Kotjuh, kes pälvis mullu Kultuurkapitali venekeelse kirjanduse luulepreemia; teatri-, tele- ja filminäitleja, vanameister Feliks Kark, kes on teinud kümneid rolle nii Rakvere teatris kui ka Pärnu Endlas, lisaks paljudes filmides ja on ka suupillimängu traditsiooni hoidja.

Eesti tänab ja tunnustab meie kaitseväelasi ja siseturvalisuse eest seisvaid ametnikke. Kotkaristi teenetemärgi saavad kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Kaupo Rosin, kes on kõrgelt hinnatud koostööpartner rahvusvaheliselt ja riigisiseselt; Kaitseliidu Narva malevkonna rühmapealiku abi kapral Aleksandr Pavlov; politseileitnant Kert Kotkas, kes töötab piirkonnavanemana Tartu linna konstaablijaoskonnas; Põhja prefektuuri kriisireguleerimismeeskonna läbirääkija politseileitnant Reimo Raivet, läbirääkimiste üksuse looja ning igapäevaselt Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse vanem; 1992. aastal politseiteenistust kordnikuna alustanud ja nüüdseks Lääne maakonnas kriminaalpolitsei juhiks tõusnud politseikapten Andrei Taratuhin, kes on juhtinud mitmeid kurjategijate tabamise ja süüdimõistmisega päädinud operatsioone ning keerulisi menetlusi; Piusa kordoni koerajuht, piirivalvevanemkonstaabel Kersti Nüüd, kes koos teenistuskoeraga Aron on edukalt osalenud nii ebaseaduslike piiriületajate tabamisel, salakauba avastamisel kui ka metsa eksinud inimeste otsimisel; kaitsepolitseinikud Arne Hass ja Toomas Õmblus.

Valgetähe teenetemärgi saab riigikaitseõpetaja ja kaitseliitlane, kohaliku elu edendaja Marko Tiirmaa, EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja, kes on samas Kaitseliidu Valga maleva kaplan ning annab riigikaitseõpetuse tunde nii Otepää Gümnaasiumis kui ka Tartu venekeelses Annelinna Gümnaasiumis.

Samuti saab teenetemärgi Estonia kaevanduse konveiertranspordijaoskonna juhataja, 1972. aastast kaevanduses töötav Mihkel Karja, kelle algatusel on tehtud mitmed tehnoloogilised uuendused.

Kohaliku elu edendajatest saavad Valgetähe teenetemärgi Narva ajaloo talletaja ja ennesõjaaegse Narva vanalinna maketi looja Fedor Shantsyn; Läänemaal Koela talumuuseumi rajaja Saamo Heldema, kes on palju aastaid tegelenud Läänemaa arheoloogiamälestiste väljaselgitamise ja korrastamisega ning hinnatud sepatöö tegija; MTÜ Hiidlaste Koostöökogu tegevjuht Reet Kokovkin, kes on juhtinud ka Eesti Saarte Kogu ning Hiiumaa teadus- ja hariduskeskust „Tuuru“; üks ansambli Lahemaa Rahwamuusikud asutajatest ja 40 aastat selle eestvedaja, Lahemaa torupillifestivalide korraldaja, Haljala Gümnaasiumi õpetaja Viivi Voorand.

Valgetähe teenetemärgi pälvivad ka Eesti juudi kogukonna üks eestvedajaid, meie rahvusvähemuste koostöö edendaja Gennadi Gramberg ning ligi veerand sajandit Viljandi maadlusklubi Tulevik juhtinud Valdeko Kalma.

Eesti tunnustab ettevõtluse edendajaid. Teenetemärgi saavad OÜ Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets Pärnumaa Koonga vallast, tunnustatud mahetootja, kelle pere peab talu 20 aastat; TransferWise looja ja arendaja Kristo Käärmann; Saaremaa laevaehitaja Sven Lennart Alpstål, kes on toetanud ka kohaliku elu ja hariduse arengut; Koeru ja Põltsamaa tehastes elektrimootoreid ja tuulegeneraatoreid valmistava firma KONESKO juhatuse esimees Mart-Järvo Hirtentreu; Eesti kapitalil põhineva pikaajaliste jalatsitootmise traditsioonidega Samelin AS enamusomanik Leida Kikka, kelle ettevõte ekspordib oma toodangut üle maailma;
Eesti ühe märgina ja eduka ekspordiartiklina tuntud Estonia tiibklaverite tootja Estonia Klaverivabriku omanik Indrek Laul; kõrgtehnoloogilisi kvaliteetseadmeid valmistava Viljandimaa firma Bestra Engineering juht ja üks omanik Hellar Mutle, kes on ka Viljandi vallavolikogu esimees; GrabCAD’i looja ja Eesti hariduselu toetaja Hardi Meybaum.

IT valdkonnast pälvivad teenetemärgi üleilmselt tuntud arvutiteadlane Timothy Berners-Lee, kes leiutas Interneti aluspanevad tehnoloogiad nagu võrguprotokolli http ehk Hyper Text Transfer Protocol ja esimese veebisirvija WorldWideWeb; informaatikadoktor Dan Bogdanov, Cybernetica teadur, kes juhib privaatsust säilitava arvutussüsteemi Sharemind ja selle rakenduste arendamist; küberneetikateadlane ja ettevõtte GuardTime looja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Ahto Buldas; tasuta WIFI leviku eestvedaja Veljo Haamer.

Eesti tänab ajakirjanikke, kelle looming ja töö meediaväljaannetes on rikastanud meie maailmapilti. Valgetähe teenetemärgi saavad ajalehe Pärnu Postimees tegevtoimetaja Iira Igasta, kelle tasakaalukusele ja nõudlikkusele on aastate pikkuselt toetunud Eesti üks suurem ja professionaalsem maakonnaleht; Riina Rõõmus, Vikerraadio kui Eesti suurima kuulajaskonnaga, ühiskondlikult tundliku hoiaku ja inimläheduse ühendanud raadiojaama peatoimetaja; raadio- ja teleajakirjanik, viimased 15 aastat ETV-s saate „Maahommik“ toimetajana töötanud Silvi Karro, mitme raamatu autor.

Tunnustuse pälvivad ka mitmed riigiametnikud. Teenetemärgi saavad kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran kui meie kaitsepoliitika ja kaitsevõime edendaja; põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja Marika Kairjak, vaieldamatu autoriteet Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika valdkonnas; ligi kaks aastakümmet välisteenistuses töötanud Celia Kuningas-Saagpakk, praegune Eesti suursaadik Itaalias; Tuuli Duneton, kaitsenõunik Eesti alalises esinduses NATO juures; riigiprokurör Inna Ombler, kes on juhtinud keeruliste korruptsioonikuritegude kohtueelset uurimist. Valgetähe teenetemärgi saab ka Audiitorkogu üks eestvedajaid, audiitor Mati Nõmmiste.

Eesti Punase Risti teenetemärgi saavad vabatahtlikud vereloovutajad – Taimi Allas Järvamaalt Türilt, kes on 149 korda verd andnud ja aidanud nii ligi 450 patsienti ning Peeter Hallist Tartust ja Vello Vaarmets Viljandimaalt Tarvastust, kes mõlemad on verd loovutanud 100 korda.

Kotkaristi teenetemärgi saab Soome kaitselahingutes osalenud, soomepoiste mälestuse talletaja Viktor Preimann. Valgetähe teeneteristi pälvib represseeritute eestseisja, Saare Maakonna Memento Ühenduse ja Eesti Memento Liidu loomise ning tegevuse üks eestvedajaid Rein Väli.

Eesti tänab oma toetajad välismaal. Teenetemärgi saavad legendaarne Elmer MacKay, kelle perekond aitas paljudel Teise maailmasõja lõpus Eestist põgenenutel Kanadas uue kodu luua ja töökoha leida; Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt kui Läänemere piirkonna koostöö ja Euroopa julgeoleku edendaja; Swedbank AB juhatuse liige ja finantsdirektor Nils Göran Bronner, kes panustas viimase üleilmse finantskriisi ajal oluliselt ja vahetult Eesti ja teiste Balti riikide rahandussektori konkurentsivõime tagamisse; Euroopa Komisjoni endine konkurentsivolinik ja siis digitaalarengu volinik Neelie Kroes, Euroopa ühtse digitaalturu edendaja; Marcus Kolga, Eesti Sihtkapital Kanadas juhatuse esimees, mitmete dokumentaalfilmide looja; Kesk- ja Ida-Euroopa ajaloole keskendunud Yale Ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder, Euroopa lähiajalugu käsitleva mõjuka teose „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“ autor; Eesti-Soome kultuurisilla üks hoidjaid, ajalehe Helsingin Sanomat pikaaegne kultuuri- ja poliitikaajakirjanik Saska Saarikoski; vepslaste kultuuriühingu asutaja ja selle vedaja viimased 25 aastat Karjalas Zinaida Strogalštšikova; Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi NATO- ja Euroopa-poliitika peadirektor Christopher P. Skaluba, kellel on suur roll alliansi kollektiivkaitse ja heidutushoiaku tugevdamisel; Läti Konstitutsioonikaitse Büroo endine direktor Janis Kažocinš kui Eesti-Läti julgeolekukoostöö edendaja; liitlasvägede kohaloleku üks algataja ja põlistaja NATO siinse regiooni piiririikides, USA Euroopa maaväe ülem, kindralleitnant Frederick Ben Hodges; läbi aastakümnete Kanadas Eesti muusikakultuuri tutvustanud ja Eesti muusikuid toetanud Alan Teder.

President Ilves annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril Rakvere teatris pidulikul üritusel „Eesti tänab“.