Kodused tööd on olnud olemas sellest ajast peale, kui avati esimene kool. Vaatamata sellele oleme me kõik elus ja saame oma igapäevatoimetustega kenasti hakkama. Mina töötan koolis kuuendat aastat ning jälgides noorte tegevusi, tekib mul kõnealusel teemal tegelikult terve hulk küsimusi. Kui keegi need mulle niimoodi lahti seletab, et vastuolusid ei teki, siis olen nõus liituma kodutööde vastaste leeriga.

Neli huviringi?

Nädal tagasi kirjutas üks noormees artikli, et tal ei ole aega huviringides käia, sest kool võtab kogu võhma. Milleks oli sul vaja nelja huviringi? Loomulikult ei jää sul aega millegi muu jaoks, kui sul on nii palju huviringe. Ma ka ei jõuaks. Käivad need, kes jõuavad, ja käivad nii palju kui jõuavad. Ei ole ühtegi seadust, mis käsiks noorel inimesel üldse huviringides käia. Paraku on terve raamatutäis seadusi, mis käsivad koolis käia.

Miks sa oma aega ei planeeri?

Ma näen sind, teismeline. Kui tunnid on läbi saanud, jääd sa koolimajja niisama passima, bussi või trenni ootama. Sa koguned puntidesse ja sa lõugad, lihtsalt lõugad. Või siis istud oma nutiseadmes. Miks sa ei tee midagi kodustest töödest juba ära? Ei jaksa? Algklassidel on selline leiutis nagu pikapäevarühm. Väikesed ajud teevad 4-5 tundi tööd ja siis istuvad väikesed pead ja teevad sealsamas ära oma kodused tööd. Kuidas nemad küll jaksavad?

Miks sa ennast piinad?

Nutitelefon, tablett, PSP, Xbox, PS, läpakas, PC. Pidevalt ja kogu aeg. Sa oled sõltlane. Sa oled 13 ja sa käid mööda koolimaja telefon käes nagu ärimees või ärinaine. Mul tekivad sinuga tunnis konfliktid, sest sul on vaja millegipärast nutifoni laual hoida. Sul on kogu aeg vaja kättesaadav olla. Miks? Mida sa teed seal telefonis? "Ma tahtsin näha, kas keegi on instas mu pilti laikinud!" Sinust on saanud infotehnoloogia ori – zombi, kes toitub laikidest. Kui sult telefon ära võtta, esinevad sul samasugused võõrutusnähud nagu narkomaanil või alkohoolikul. Proovi korra kolm päeva ilma olla: ärevus, rahutus, tihedad meeleolumuutused. Su aeg kulubki sinna infotehnoloogiasse. Seepärast sa ei jõuagi õppida.

Facebook?

Sa ütled, et sul pole aega. Ma näen, et sul on aega. Sa jagad ja laigid ja möllad seal nii mis kole. Targemad on mind ära blokkinud, et ma ei saaks sellele tähelepanu pöörata. Ja sina, noormees oma nelja huviringiga, kes sa ütlesid, et sul ei ole enam aega, sa oled minu sõbralistis ja sa oled hüperjagaja. Sul on aega. Mine nüüd trenni.

Miks sa õpid nii hilja?

Vahel jätan koduseks tööks ülesandeid, mis tuleb ära saata e-postiga. Esimesed kirjad saabuvad umbes kell 17, sealt edasi kell 19 ja 20. Viimased kirjad saabuvad vahetult enne või pärast keskööd. Ega sa tõesti ei jõua õppida, kui kell on juba nii palju. Mina ei tee ka enam nii hilja tööd, sest ma tean, et tööviljakus on äärmiselt madal. Jah, sa põledki läbi, kui sa ei puhka. Mis sa siis varem tegid? Ahjaa, lõugasid, käisid kahes huviringis, olid tund feisbukis ja kaks tundi panid mainkräftis miskeid plokke üksteise otsa. Jah, kell ongi nüüd 21.45. Õige aeg õppimiseks.

Äkki see ei olegi sulle?

Põhikool on minu arvates võimetekohane pea kõigile, kes seal käivad. Osadele tehakse erisusi, aga siiski, positiivse hinde ehk kolme saamine ei nõua läbipõletavat pingutust. Eriti veel olukorras, kus pea kõike on võimalik järele vastata. Kui sul on gümnaasiumis väga raske, siis oled sa võib-olla süsteemi ohver. Meil on liiga palju gümnaasiume, konkurss on kohati olematu ja kõik saavad sisse, aga kõik ei ole tegelikult võimelised.

Läbi raskuste tähtede poole?

Enam ei olegi nii? Minu arvates on usinad alati saanud ja jõudnud. Juba vanal ajal oli nii, et kes oma talus rohkem tööd tegi, see ka haljale oksale sai. Protesti hoopis selle vastu, et lääne heaoluühiskonna mall ei ole sulle selgeks teinud, et selleks, et midagi saavutada, tulebki tööd teha ja vaeva näha, mitte paksuks minna ja abirahasid nõuda. Kui me kõik paksuks läheme ja abirahasid nõuame, kes siis töö ära teeb? See on päriselu, mitte multikas. Meil ongi vaja tarku ja haritud inimesi, kes need robotid suudaks valmis ehitada ja külm tuumasünteesi lõpuni arendaks. Siis saame minna kõik koos kollektiivselt paksuks.

Äkki tahab hoopis ema?

Või äkki tahab hoopis isa? Mõnes peres on nii, et ema ja isa tahavad rohkem kui laps. Telekanalil TLC on miski minimissi saade, kus 150 kg kaaluv ema elab oma kaheaastase tütre peal välja noorepõlve saavutamata jäänud eesmärke. Äkki te peakski maha istuma ja selgeks tegema, mille peale kulub päeva jooksul sinu aeg ja kui paljuks oled sa võimeline. Mis on sinu lagi. Äkki sa tõesti ei taha ja ema tahab rohkem kui sina. See on üks asi, mis läbi põletab. Kunagi ma teadsin ühte ema, kellel oli suur džiip ja väike armas tütar. Ema tööl ei käinud. Tema ainsaks tööks oli lapse ühest ringist teise sõidutamine. Vaene väike laps.

Ajasid mulle udu?

2014. aasta jõulude ajal tehtud rahuloluküsitluses ütlesid mulle, et õpid keskmiselt kuni kaks tundi ja et huviringides käimiseks jääb piisavalt aega. Andsid mulle lihtsalt sotsiaalselt õige vastuse, et ma rohkem ei küsiks? Kuni kaks tundi? See tähendab, et mõni päev on ju pool tundi. Mõned päevad aga on ka päriselus sellised, kus tulebki rohkem pingutada. Tere tulemast!

Vahel tahan ise tagasi koolipinki

Vahel tahaks tõesti tagasi koolipinki. Kui jätsin midagi tegemata, polnud eriti hullu, aga nüüd kannatab seetõttu nii mõnigi inimene. Kui jäin haigeks, siis jäin koju ja ravisin end, nüüd aga tekitan äraolekuga kolleegidele lisatööd. Kas sa noor inimene üldse tead, et 365 päevast veedad sa koolis ainult 175 ning ülejäänud 190 päeva on koolivabad? Ootame sind suurte inimeste maailma, kus puhkus on 28 päeva. Anna mulle andeks, noor inimene, kes sa jõuad ja planeerid ja teed ja toimetad ja oled ja ei virise ja liigud tähtede poole. Sa oled tubli. Teen su ees kummarduse! See jutt oli mõeldud siin protestijatele ja virisejatele. Mina olen nüüd omajagu vahutanud. Vahutage nüüd teie ja tehke mulle selgeks, et olen maailma asjadest valesti aru saanud!