Niisiis, kust hakkas heade kavatsustega alustatud ettevõtmine viltu minema? Kõigepealt korraldas IRL sügisel suure rahvaküsitluse, et teada saada, kas valijale maksureform meeldiks. Erakond jäi tulemustega väga rahule ja leidis, et teema läheb inimestele korda küll. Aga miks ei peaks natuke lisaraha valijat huvitama?

Nüüd, kui esialgne kava on välja joonistatud ja toredaks interaktiivseks graafikuks tehtud (kes ei ole seda seni teinud, mingu vaadaku kohe järele, mitu eurot ta võidab!), pole plaani edasine areng meie asi. Ometi võiks arvamuse küsimisega jätkata. Kuna loosung "Riigieelarves on selleks raha olemas!" pole päris kõiki veennud, võiks huvigruppe kaasates läbi arutada, missuguseid katteallikaid maksusoodustuse jaoks kasutada. See mõte on küll veidi ohtlik, sest valija esimene idee võib olla erakondade rahastamist vähendada.

Küsimusi, mille üle arutleda, on tegelikult palju. Näiteks paistab IRL-i maksuprogrammi valguses hästi välja, kui tobe on toimetulekutoetuse järsk piir. Andres Võrk kirjutas Praxise blogis juba sügisel, et mõni leibkond, kelle sissetulek on just niisuguse piiri peal, et nad napilt toimetulekutoetust saavad, satuks IRL-i madalapalgaliste tulumaksuvabastuse plaaniga "vägisi" kõrgemale sissetulekutasemele. Tähendab, kaotaksid sellepärast vajaduspõhise peretoetuse ja kokkuvõttes lõpetaks madalama sissetulekuga kui enne. IRL on seda oma retoorikas väljendanud kui positiivset nähtust, et maksureformi läbiviimisel on vähem leibkondi, kes toetust vajavad. Siiski ei saa ju eesmärk olla neid peresid veel vaesemaks muuta.

Kuna IRL defineerib end paremerakonnana, tuleb mõelda lisaks madalapalgalistele ka neile ettevõtjatele, kes parajasti Reformierakonnas pettunud on - kes pole rahul näiteks 1000-euroste tehingute deklareerimise nõudega või ettearvamatu alkoholiaktsiisitõusuga või leiavad lihtsalt, et Reformierakonna pakutud kaheprotsendine sotsiaalmaksu langetamine jääb neile lahjaks.

Näiteks sotsiaalmaksu lagi ja sotsiaalmaksu jagamine tööandja ja töövõtja vahel on ideed, mis võiks ettevõtja senist eelistust IRLi vastu vahetama panna küll. Vaimusilmas juhmi valijat kujutlevale kampaaniameistrile võivad need mõisted ehk liiga ebaseksikalt spetsiifilised tunduda, aga minu meelest võiks siiski üritada neist maksuplaani reklaamimisel rohkem rääkida. Vähemalt tundub nende meetmete rakendamisel võimalik majanduskasv usutavam kui eeldus, et madalamapalgaliste maksuvõit läheb otse sisetarbimisse ja aitab niimoodi majanduskasvule kaasa (ehk võiks madalapalgalisi hoopis seda lisaraha säästma julgustada?).

Et aga võita üle need ettevõtjad, kes veel IRL-i strateegiate sepitsemise võimesse ei usu, võiks teha ümarlaua ka nendega, kes on seni maksureformi kritiseerinud ja kes oskavad selles vigu näha. Kriitikat võiks kasutada kui võimalust reformi paremaks tegemiseks. Praegu on erakond maksureformi veebilehel ära toonud ainult kiitvad katked mõnede ettevõtjate kommentaaridest reformi kohta  - aga muidugi, ka pesupulbritootja ei too oma reklaamis ära, et mingi seltskond on nende toote vastu allergiline. Tülikaks läheb. No ei viitsi see pesupulbritootja Allergialiiduga asju ajada, et töötada välja midagi niisugust, mis seda väikest seltskonda kärna ei ajaks.