Allar Tankler ja Sulev Vedler: Hea aasta 2014

See oli hea aastakäik. Nooruslikkusest pulbitsev, nõtke ja värske, kuid ka ähvardavalt metalse järelmaitsega.

Lõpuks ometi toimus Eestis kauaoodatud põlvkondade vahetus. Nn võitjate põlvkonna asemele, kes üheksakümnendatel juhtusid olema õigel ajal õiges kohas ja õiges vanuses, ilmusid uued näod. Nad on kõvasti tööd teinud, hea hariduse saanud.

Ei, me ei räägi ainult valitsusest, kus Andrus Ansip (58) ulatas peaministri portfelli Taavi Rõivasele (35) ja haridusministriks sai Jevgeni ­Ossinovski (28).

Ka majandustegelaste seas teevad ilma värsked staarid. Kuigi aasta ettevõtja tiitel läks Jüri ­Raidlale (57) ja kaubandus-tööstuskoda juhib juba 19. aastat järjest Toomas ­Luman (55), on siinse ettevõtluse uued heerosed (Taavet Hinrikus (33), ­Kristo Käärmann (34), Hardi ­Meybaum (32), Markus Villig (21)) nooremast põlvkonnast. Swedbanki asub Priit ­Perensi (50) asemel juhtima Robi Kitt (37).

Või siis sport. Taliolümpialt ei saanud me küll ühtegi medalit, välja paistsid hoopis Grete Gaimi (21) silmad. Kuid äsja aasta sportlasteks valitud Rasmus Mägi (22) ja Erika ­Kirpu (22) on paljude jaoks täiesti rõõsad kangelased.

Ja muidugi näitlejad. Hopsti on püünele kerkinud kaksikvennad Mart ja Priit Pius (25), Mart Müürisepp (23) ning Henrik Kalmet (28). Ja võib-olla õnnestub Andra Teedel (26) panna veidigi vunki sisse telesarja “Õnne 13”, kus varem ei juhtunud mitte midagi.

Pensionile läinud Andres Põderi (65) asemel sai luterliku kiriku uueks peapiiskopiks Urmas Viilma (41). Isegi Teaduste Akadeemial on uus, nooruslikum president – ­Richard ­Villemsi (70) vahetas välja Tarmo Soomere (57).

Eesti on kaitstud paremini kui eales varem. Ämaris baseeruvad NATO sõjalennukid, Tapal Ameerika sõdurid. Eesti ajaloo kalleim relvahange (113 miljonit eurot) toob meile Hollandist 44 soomukit.

Selgeks sai, kes on sõbrad ja kes ei ole. Barack Obama kinnitas Tallinnas, et Eesti ründamisel tuleb appi NATO, sealhulgas Ameerika Ühendriikide relvajõud, kohe, praegu, nüüd. “Kord kaotasite oma iseseisvuse. NATO abiga ei kaota te seda enam kunagi!” Ükski siinne poliitik ega ekspert ei räägi enam, kui nõrk on Vene armee ja et Kremliga peaks Eesti ettevõtjate huvides eriliselt sooje suhteid looma.

Eesti tõi Afganistanist sõdurid koju. Missioon Kesk-Aafrika Vabariigis lõppes inimkaotusteta.

Kevadel võttis politsei kinni ­Assar Pauluse ja tema mehed. Kuritegevuse vallast vapustas Eesti rahvast hoopis rohkem üks veretöö Viljandis, sest see toimus koolimajas ja õpetaja vastu. Tervikuna aga tapmiste arv riigis kahaneb.

Feministid võivad olla rahul. Nii naiste-rohket valitsust pole meil varem olnud. 14 ministrist 6 on preilid või prouad. Euroopa Parlamendi saadikutest pooled samuti. Peaprokuröriks kinnitati Lavly Lepp.

Ja muidugi kooseluseaduse arutelu, mis liitis eestimaalasi tänavu rohkem kui ükski ühing või liikumine. Igas vähegi mõistlikus peres toimusid vaidlused: kas oled poolt, kas oled vastu?

Sõnad said suure kaalu. Mõiste “sisserändaja poeg” viis valitsusest Jürgen Ligi. Väljarändajaid “mugavuspagulasteks” nimetanud ­Tõnis Lukas pääses kergemalt. Steven ­Seagal ei pääsenud oma Vene poliitikat toetavate avalduste tõttu meie riikigi. Peep Ilmet pidi kirjutama seletuskirja “Taandujate” sõnade kohta, kuid laul siiski kõlas laulupeol. “Moloko”-sildiga piimapakke pole ka veel demonstratiivselt jalge alla hakatud trampima, hoolimata Indrek Hargla boikotiüleskutsest. Sõnavabadus lõi äreval ajal kõikuma, kuid püsib.

Regionaalsetelt jõukatsumistelt tõi parima koha vanameister Tõnu Kaljuste, kes pälvis Arvo Pärdi “Aadama itku” dirigeerimise eest Ameerikas Grammy preemia. Eesti publikumagnetiks ei kujunenud mitte David Guetta, OneRepublic ega Ivo Linna, vaid laulu- ja tantsupidu.

Kadunud Kalev Kesküla soovitas kord pühade eel toimetuserahval osta 40 aasta vanust punaveini. See oli erakordselt odav (vaid kaks eurot), sest temaga kaasnes üks aga: iga kolmas pudel võis osutuda hapuks.

Samasugune üllatuste aasta oli ka 2014. Isegi Igor Mang ei osanud ennustada, et vankad hõivavad Krimmi ja Ida-Ukrainas algab sõda. Kes panustas sellele, et Brasiilia saab kodusel MMil Saksamaalt lakki 1 : 7, nagu oleks tegemist rannajalgpalliga? Et sajad tuhanded, kui mitte miljonid inimesed valavad end üle ämbritäie jääkülma veega? Et “fooliumisõprade” rõõmuks saab Andrus Ansipist digivolinik? Et Lähis-Idas tõuseb IS? Et kogu maailm pelgab Ebolat? Et Evelin Ilves julgeb elada oma elu?

“Evelin Ameerikas” on muuseas Eesti Ekspressi enimloetud artikkel tänavu. See vaid tõestab meie lugejate head maitset: näiteks brittide The Guardiani lugejaskonda huvitas kõige enam staaride alastifotode lekkimine veebi.

Eesti Ekspressi mitmed lood tõid kaasa muutusi ja elavat arutelu. Näiteks Kirsti Vainküla kirjutas jaanuaris, et Kohtla-Järve koolitüdrukut Kristina Brujevat ähvardab Eesti kodakondsusest ilmajäämine, kuigi ta pole midagi valesti ega halvasti teinud. See viis seaduse muutmiseni. Kevadise rahajamast kõneleva uudisnupu tõttu suutis vaid mõned päevad EASi juhi kohal püsida ­Andres Rannamäe. Arutleti riigikohtunik Malle Seppiku ametisse sobivuse üle. Ja muidugi Riigikohtus lõplikult süüdi mõistetud maadevahetajad. Kriminaaluurimise üks põhjusi oli üheksa aastat tagasi Ekspressis ilmunud artikkel “kullaaukudest” looduskaitsealadel.

Selle aasta “vedelikus” on muidugi ka veidi sadet, mis mõne jaoks rikub kogu aastakäigu. See oli riigikapitalismi pealetungi aasta. Riik võttis üle reisirongiliikluse ja gaasivõrgu, alustas praamiühenduse hõivamist, venitas jälle aastakese apteegituru vabastamisega, kehtestas 1000euroste arvete deklareerimisnõude, tõstis aktsiise ja keskkonnatasusid. Ainult Estonian Airi osas annab valitsus erakapitalile lootust. Pealinn käivitas munitsipaalpoe, planeerib munitsipaalpanka.

Kuid eestlased taasavastasid tänavu rongiliikluse. Elron oli Google’i eestikeelses versioonis enimotsitud sõna. Tallinna saabus esimene tänapäevane tramm, nn beebi-porgand.

Hinnad ei kerki enam pöörases tempos, inflatsiooni asemel on meil tegemist tillukese deflatsiooniga. Hinnad langevad eeskätt energia odavnemise tõttu. Bensiin on tanklates mõne kuu tagusega võrreldes viiendiku võrra odavam. Gazprom ei keeranud gaasikraani kinni, vaid laseb hinda alla.

Kodulaenude intressimäärad pole eales olnud nii madalad kui praegu (novembris keskmiselt 2,19 protsenti). Ole vaid hea ja osta!

Nii kindlalt kui tänavu pole Eesti tarbijad tundnud end kinnisvarabuumist saadik.

Õnnetunne ei väljendunud aga majanduse õitsengus. Sisemajanduse kogutoodang (püsivhindades) kasvab Eesti Panga hinnangul tänavu vaid 1,9 protsenti. Kuid see on üks kiiremaid Euroopa Liidus. Kui oskate, olge selle üle õnnelikud!

Eestit ei tabanud tänavu ükski looduskatastroof. Jaaniõhtul oli küll mõnes kohas sama jahe nagu detsembri alguses, kuid kesksuvel siras päike ning räägiti kuumarekorditest.

Jõulud tulid lumiselt valged. Harku metsa suusarajal oli liiklus kohati tihe nagu Tallinna-Tartu maanteel.

Häid nääre!