2013. aasta septembri alguses võttis Tallinnas Mustamäel elav 89-aastane vanaproua M. pangaautomaadist välja 30 eurot. Automaadiga toimetamine valmistas talle pisut raskusi, aga õnneks tulid lahked inimesed appi – üks abielupaar ja üks noorem mees. Nagu hiljem selgus, oli noor mees varas Ants Võrro, kes nägi vanaprouat abistades ära tema PIN-koodi ja hakkas pidama plaani, kuidas vanainimese kaart tühjaks tõmmata. Võrro rääkis selle jaoks ära oma vana sõbra Aivo (EPL ei avalda tema täisnime, kuna Aivol oli tookordse süüteo näol tegemist esmakordse libastumisega – T.J). Vanaproua elukoha oli Võrro juba enne välja luuranud ja koos sõbraga mindi tema korteri ukse taha. Mehed teatasid, et on tulnud kontrollima veemõõtjat.

Võrro palus, et proua M. lasku köögis kraanist vett, kuna tema ise läheb WC-st vaatama, kas mõõdik ikka vurab ringi. Sõber Aivo ülesanne oli esikus valvata. Ise korteriperenaise silma alt välja jõudnult vaatas Võrro kiiresti ringi ja avastaski magamistoast rahakoti koos 30 euro sularaha ja pangakaardiga. Ta suskas need taskusse, naasis kööki, teatas, et vanadaami veemõõtjaga on kõik kõige paremas korras ning petised kõndisidki oma teed. Hiljem politseile antud tunnistustest ilmnes, et varas ei pidanud paljuks ka oma kaasosalisel nahka üle kõrvade tõmmata.

Võrro nimelt väitis sõber Aivole, et olevat leidnud üksnes sularaha ja ei andnud sellestki kaasosalisele sentigi. Seejärel läks ta ise ja võttis vanadaami arve tühjaks ning tema saagiks langes kokku 1220 eurot. 

Vanaproua M. avastas varguse alles järgmisel päeval ja hakkas aru saama, et „veekontrollid“ olid tegelikult vargad. Loomulikult kinnitas ka ühistu esimees talle, et päris kontrollide saabumisest teatatakse alati ette ja ühistu esimees käib nendega kaasas. Proua M. teatas asjaloost politseile.
Võrro ei jäänud saagiga kauaks rahule. Mõned päevad hiljem tungis ta sisse ühte teise Mustamäe korterisse, kus elas 79-aastane vanaproua E.

Varas seletas hiljem politseile antud tunnistuses, et selle korteri uks olevat lihtsalt lahti olnud, kuna elanikud olevat midagi õues toimetanud. Kiiresti napsas Võrro kaasa korterist silma hakanud rahakoti, milles oli 50 eurot sularaha ja pangakaart. Õnnetul kombel oli vanaproua E. kirjutanud rahakoti vahele ka oma PIN-koodi, nii et vargal läks ohvri arvelt 400 euro kättesaamine imelihtsalt.

Politsei asus varguseid uurima ja ei läinudki kaua, kui Võrro ja tema kaasosaline kinni peeti. Võrrot on varem karistatud varguse eest: 2012. aastal mõistis kohus ta süüdi kahes varguses ja ta sai karistuseks 360 tundi üldkasulikku tööd. Neist kahest vargusest üks oli taaskord selline, kus vanainimese kõrval pangaautomaadi juures vaadati ära tema PIN-kood ja hiljem võeti sellega üle 200 euro raha välja.

Kuigi süüdlane tabati üsna ruttu, läks kohtupidamisega aega ja Harju maakohus langetas Võrro uues süüasjas otsuse 2014. aasta novembri lõpus ning vanglakaristust kandma läks ta vahetult enne jõule. Kohus mõistis ta mõlemas varguses süüdi ja karistas teda neljakuulise vangistusega. Ühele vargusele kaasa aidanud Aivo sai tingimisi vangistuse. Mõlemad mehed peavad tekitatud kahju hüvitama ja said kokku 1700 euro tagasimaksmiseks aega ühe aasta.

Vanaprouadel tuleb muidugi loota, et Võrro pöördub ausale teele, leiab töö ja asub raha tagasi maksma, kuid kuna ta on põhiharidusega ja töötu, ei saa ei tema maksevõimes ega –soovis kahjuks päris kindel olla.

Kommentaar


Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Silvia Kruusmaa:
„Sellise legendiga kelmuste ja varguste ohvriks satuvad tavaliselt just eakamad inimesed. Kui teil on vanemaid sugulasi ja tuttavaid, siis tasub neid sääraste ohtude eest hoiatada. Väga sageli ei saa eakas inimene isegi aru, et ta on kelmuse ohvriks langenud ja on väga üllatunud, kui mitme kannatanuga skeemi lahti harutanud politsei temaga ühendust võtab.

Üks ohukoht on pangaautomaatide ümbrus ja poodide kassajärjekorrad, kus mõnikord kurjategijad varitsevad PIN-koodi sisestamist või pakuvad eakatele inimestele abi pangaautomaadi käsitsemisel. Hiljem varastavad nad aga kannatanult pangakaardi, et sellega raha välja võtta. Ka nendes kahes kriminaalasjas on süüdistatavad just seda lähenemist kasutanud. PIN-koodi sisestamisel tuleks jälgida, et keegi üle õla ei piilu ja pealtnäha heasoovlike võõraste abi mitte vastu võtta.“   
Kui võõras inimene helistab korteri uksekella, tutvustab ennast mõõdikute kontrolli või töömehena ja soovib korterisse pääseda, siis on mõistlik tema käest kõigepealt töötõendit või dokumenti küsida. Samuti kannavad ettevõtete ja asutuste töötajad tavaliselt vormiriideid. Juhul kui võõras on juba korterisse lubatud, siis tasub tal kindlasti silma peal hoida ja teda mitte üksi jätta. Väga sageli langevad varaste saagiks just välisukse lähedale esikukapile jäetud käekotid, rahakotid ja telefonid.“