Venelased ihkavad Kuu peale
“Enne aasta lõppu kavatseme töötada välja föderaalse kosmoseprogrammi aastani 2015 ning on võimalik, et dokument sisaldab selliseid projekte,” tsiteeris Itar-Tass Mossejevit.
USA president George W. Bush avalikustas kolmapäeval Ameerika Ühendriikide ambitsioonikad plaanid saata 2015. aasta paiku Kuule mehitatud missioon ning kasutada sinna kavandatavat baasi hüppelauana mehitatud reisideks Marsile ja kaugemale.
Nõukogude Liit ja USA olid tõsised konkurendid maailmaruumi uurimisel. Nõukogude Liit sai olulise võidu 1961. aasta 12. aprillil, saates Juri Gagarini esimese inimesena kosmosesse. Ameeriklased vastasid kaheksa aastat hiljem, kui Neil Armstrong astus esimese inimesena 20. juulil 1969 Kuu pinnale.
Moskva kosmoseprogrammid tõmmati oluliselt koomale 1991. aastal pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja rahaeralduste järsku vähenemist.
Vene ametnikud rõhutasid sel nädalal pärast USA kosmoseprgrammi teatavaks saamist, et kuigi Venemaal võib olla probleeme abitsioonikate kosmoseprogrammide rahastamisega, ollakse tasemel tehnoloogia ja oskuste vallas.
Üks ametnik märkis, et teadlased on säilitanud teadus- ja arenduspotentsiaali ning võivad programmid kiiresti elustada.
“Kui Venemaa otsustab elustada Kuu-programmi, vajame me aasta uue Lunahodi prototüübi loomiseks ning 2-3 aastat aparaadi ehitamiseks,” ütles Lavotškini nimelise instituudi asedirektor Roald Kremnjev Itar-Tassile.
“Venemaa võib USA-le järele jõuda ja mööduda,” ütles neljapäeval riikliku telekanali uudisteankur, tsiteerides üht kõrget kosmoseametnikku, kes kinnitas kolmapäeval, et Moskva on suuteline saatma inimese Marsile 10 aastaga ning 10 korda odavamalt kui USA.
“Tehniliselt võib esimene lend Marsile toimuda 2014. aastal. See läheb maksma umbes 15 miljardit dollarit võrreldes USA hinnanguga, et nende projekti maksumus on 150 miljardit,” ütles Vene konstruktorfirma Energia peakonstruktor Leonid Gorškov.
