„Kõige tavalisem viis oleks vist karu eest ära joosta, aga kui jutt käib riigist, siis pole selleks õieti võimalust,“ ütleb Forsberg Ilta-Sanomate vahendusel.

Kui karustrateegiad julgeolekupoliitika keelde tõlkida, on Soomel Venemaa naabrina hakkama saamiseks neli toimimisviisi.

Need toimimisviisid on:

1) Jõudude tasakaal kas oma sõjajõudude ettevalmistamise või liitudesse astumise näol (enese karu eest kaitsmine)

2) Sõjaline liit Venemaaga (sõbrustamine)

3) Rahvusvahelistele normidele ja diplomaatiale toetumine (taltsutamine)

4) Erapooletus (peitupugemine)

Forsbergi sõnul on Soome oma iseseisva ajaloo jooksul ellu jäänud kõiki nelja strateegiat ühendades. Nüüd on aga nii, et kaks neist toimimisviisist on alt vedamas ja üks täiesti võimatu.


Peitupugemine: provokatsioonide vältimisest ei piisa

Forsberg kirjutab, et Soome julgeolekupoliitikat kujundades tuleb aru saada, milliselt aluselt teevad Venemaa, president Vladimir Putin ja riigi võimueliit oma otsuseid.

„Putin väldib riske ja austab võimu. Ta hindab ka ustavust ja karistab neid, kes on tema usaldust petnud,“ ütleb Forsberg.

Soome on seni järginud peidus püsimise strateegiat. On rõhutatud erapooletust, püsides sõjalistes liitudest väljaspool ja rääkides tundlikest teemadest sosinal.

Forsberg tuletab aga meelde, et kui Venemaa tahab rünnata, leiab ta selleks põhjuse küll, nii juhtus ka enne Talvesõda.


Sõbrustada ei saa – ka diplomaatia on alt vedamas

Karuga sõbrustamine ehk sõjaline liit Venemaaga ei ole isegi valikuvõimalus.

Rahvusvahelistele normidele ja diplomaatiale toetumine ei ole samuti efektiivne toimimisviis, võttes arvesse Venemaa käitumise muu hulgas Ukraina ja Gruusia juhtudel.

„See oleks tegelikult strateegiatest parim, aga pärast 20-aastast üritamist oleme kogenud vaid tagasilööke. Sellele strateegiale ei saa üksi loota,“ ütleb Forsberg.


Enese kaitsmine: NATO-heidutus

Järele jääv strateegia on enese karu eest kaitsmine ehk jõudude tasakaal karuga.

Forsberg tsiteerib sotsioloog Randall Collinsit, kirjutades vägivalla anatoomiast: „Vägivald ei ole see, kui ühetugevused osapooled võitlevad omavahel. Vastupidi, suurem osa vägivallast algab tugevama algatusel ja nõrgema vastu.“

Forsbergi sõnul on Soome ellujäämise seisukohalt oluline see, et vägivalla künnis tõstetaks võimalikult kõrgele.

„Ähvardavat osapoolt huvitab kõigepealt see, kas vastasest üldse millekski asja on. Kui vastane osutub tasavägiseks või tugevamaks, vägivalla alustamist välditakse,“ ütleb Forsberg.

Jutt käib seega heidutuse mõjust. Soomel on heidutuse loomiseks kaks võimalust: kas loota oma riigikaitsele või liituda sõjalise liiduga.

Sõjaline liit tähendab NATO-t, sest professori sõnul on see ainus tõsiselt võetav riigikaitsealane liit Venemaa vastu.

„Miinuspool sõjalises liidus on see, et Soome NATO liikmeks astumine ärritaks Venemaad ja seda tõlgendataks reetmisena,“ ütleb Forsberg.