Bush tahab Kuu peale ja Marsile
“Me ehitame uued kosmoselaevad, mis viivad inimese kaugemale universumi, et kinnitada uuesti kanda Kuul ning valmistuda reisideks meist kaugemal olevaisse maailmaisse,” ütles Bush USA kosmoseagentuuris NASA.
Bush esines algatusega veidi vähem kui aasta pärast kosmosesüstiku Columbia purunemist naasmisel Maale mullu veebruaris. Tookord hukkus kogu seitsmeliikmeline meeskond.
Bush märkis, et ülejäänud kosmosesüstikud võetakse kasutuselt ära aastal 2010.
Uus algatus on “reis, mitte võidujooks”, ütles Bush, kutsudes teisi riike USA kosmoseponnistusega ühinema.
Programm võib laiendada ka USA sõjalist üleolekut kosmoses ajal, mil Hiina kavandab mehitatud lendu ja kosmosesondi saatmist Kuule.
“Alati tahetakse strateegilist üleolekut,” ütles senati teadus-, tehnoloogia- ja kosmosekomisjoni esimees, Kansase vabariiklasest senaator Sam Brownback Reutersile. Samasugune mõtlemisviis oli ka 1960. aastatel USA kosmosevõidujooksus Nõukogude Liidu vastu.
Keskkonnaorganisatsiooni GRACE juht Alice Slater aga hoiatas, et Bushi algatus põhjustab uue võidurelvastumise kosmoses.
USA julgeolekuametnikud on öelnud, et sõjaline domineerimine kosmoses on äärmiselt tähtis, eriti pärast Hiina esimest mehitatud kosmoselendu läinud aastal.
Hiina uudisteagentuur Xinhua teatas, et Hiina kavatseb saata sel aastal orbiidile kümme satelliiti ning valmistub järgmiseks mehitatud kosmoselennuks ja kuusondi saatmiseks.
Satelliidid saadetakse teele üheksa raketiga Jiuquani, Xichangi ja Taiyuani stardikompleksidest, ütles Hiina kosmoseagentuuri direktor Zhang Qingwei.
Venemaa võib samuti saata mehitatud kosmoselaeva Marsile, teatas Itar-Tass.
“Tehniliselt võidakse esimene lend Marsile teha 2014. aastal. See läheb maksma umbes 15 miljardit USA dollarit. Ameerika ekspertide hinnangul on nende projekti maksumus 150 miljardit dollarit,” tsiteeris uudisteagentuur kosmoserakette ehitava kompanii Energia konstruktorit Leonid Gorškovi.
Bushi avaldus oli järjekordne ambitsioonikas algatus, millega püütakse näidata teda liidrina, kes väärib tagasivalimist tänavu novembris.
Analüütikute sõnul ei saa Bush oma algatusele kongressi toetust ilmselt tänavu, kuid see võib olla tähtis küsimus 2005. aastal juhul, kui ta tagasi valitakse.
Bush tegi ettepaneku saata mehitamata kosmoselaev Kuule 2008. aastal. Mehitatud baas peaks rajatama sinna aastaks 2020. Kuust saaks hüppelaud mehitatud Marsi-missioonile.
Algatuse elluviimiseks tegi Bush ettepaneku suurendada NASA praegust 15 miljardi dollarilist eelarvet viie aasta jooksul miljardi dollari võrra.
Samal ajal suunatakse mujalt NASA eelarvesse veel 11 miljardit dollarit. NASA võtab praegused kosmosesüstikud käigust ära pärast rahvusvahelise kosmosejaama valmimist. Bushi sõnul tuleks uurida põhjalikult kosmosereiside mõju inimestele.
Kriitikud märkisid, et algatus läheb maksma sadu miljardeid dollareid ajal, mil föderaaleelarve puudujääk ulatub ainuüksi sel aastal 500 miljardi dollarini.
“Ma arvan, et see on täielik finantsabsurdsus. Bush on raisanud raha nii nagu meil oleks seda põletada, kuid nii ei ole,” ütles poliitiliselt mõjuvõimsa konservatiivse ühenduse Kasvuklubi president Stephen Moore.
Demokraatide sõnul peaks valitsus keskenduma siseriiklike programmide tugevdamisele.
“Me ei tohiks minna sadada miljonite miilide kaugusele kuluka uue missiooniga, kui meil on piiratud ressursid,” ütles demokraatide presidendikandidaat Joseph Liebermann.
NASA juht Sean O’Keefe võrdles Bushi kosmosealgatuse mõju tavalisele maksumaksjale kaabeltelevisiooni kuutasuga. Ametnike sõnul on see summa umbes 55-60 dollarit aastas.
Bush nimetas endise õhujõudude juhataja ja Lockheed Martini juhatuse liikme Pete Aldridge’i juhtima komisjoni, mis nõustab valitsust uue kosmoseprogrammi elluviimise küsimustes.
