Eelmise aasta 13. detsembril pidid pariislased oma silmi kissitama, et eristada erakordselt paksus hallis sudus Eiffeli torni raudsõrestikku, vahendab The Local.

Põhjuseks oli suur õhureostuse kasv, mille tagajärjel hingas elanikkond tänaval kõndides sisse umbes kuus miljonit eriti mürgist peenosakest liitri õhu kohta, mida on kuni 15 korda rohkem kui tavaliselt.

28. märtsil oli olukord Prantsusmaa pealinnas pea sama halb ja seda võis võrrelda intensiivse passiivse suitsetamisega, selgub ajalehes Le Monde esmaspäeval avaldatud raportis.

18 kuud kestnud uuringu viisid läbi õhukvaliteedi jälgimise võrgustik Airparif koos teadusliku uurimiskeskusega CNRS ja Pariisi linn. Hoiatati, et detsembrikuine õhureostuse kasv oli inimese tervisele sama ohtlik kui koos kaheksa suitsetajaga 20-ruutmeetrises ruumis viibimine.

Alates 2012. aastast klassifitseerib maailma terviseorganisatsioon (WHO) õhus olevaid peenosakesi vähktõbe tekitavaiks ning on öelnud, et need võivad põhjustada astmat ja südamehaigusi.

Läbimõõdult vähem kui 2,5 mikroni suurused osakesed on tervisele kõige ohtlikumad, sest need võivad läbistada kopsud ja veresoonkonna.

Raportis öeldakse, et õhureostuse tipphetked Pariisis põhjustas äärmiselt tihe liiklus, puidu põletamine majade kütmiseks ja tööstuse heitgaasid.

Märtsikuise reostuse tipphetke ajal keelas Pariisi linn ajutiselt autodega sõitmise ja muutis ühistranspordi kogu nädalavahetuseks tasuvabaks.

Samasuguseid samme on astutud ka Caenis ja Rouenis.