Hiigelehitis võtab enda alla 40 000 ruutmeetrit ja selles on tuhat tuba. Toad on kuni viie meetri kõrgused ja paljusid tube on võimalik salaja pealt kuulata. Paleesse viivad tunnelid ja väidetavalt kannatab see välja ka raketirünnaku, vahendab YLE Uutiset.

Türgi meedias on palee hinnaks väidetud üle 700 miljoni liiri ehk umbes 250 miljonit eurot, mõned aga peavad hinda kuni kaks korda suuremaks.

President Erdoğani toetajate arvates sai ta omale kohase esindushoone, vastaseid on aga palee raevu ajanud ning nende arvates on see märk Erdoğani üha kasvavast suurusehullusest.

Palee tekitas kuumi tundeid juba kuid enne avamist, sest selle ehitusloaga ei olnud kõik korras. Kohalik kohus üritas kogu projekti seisma panna, sest ehitis paikneb kaitsealal, ajaloolises metsapiirkonnas.

Kohtuotsusest hoolimata võeti palee rajamiseks maha umbes 900 hektarit metsa.

„Kui nende jõuvarudest piisab, lammutagu maha. Ma kavatsen palee avada, sinna sisse kolida ja oma tööd teha,“ kinnitas tollal veel peaministrina tegutsenud Erdoğan vastuseks opositsiooni kriitikale.

Irvitatud on ka palee nime üle. Sõna „ak“ tähendab türgi keeles nii valget kui ka puhast. Kriitikute sõnul on Erdoğani ja tema AK-partei tegevus olnud kõike muud kui puhasvalge, sest tema valitsemisaega on tumestanud rängad korruptsioonisüüdistused. Süüdistused on vaibunud pärast õigussüsteemi ja politsei „puhastamist“.

Erdoğani vastaseid ärritab ka see, et kõigile presidentidele enne teda on kõlvanud Çankaya-nimeline residents, mille lasi kunagi ehitada Türgi Vabariigi looja Mustafa Kemal Atatürk.

Uue paleega tahaks Erdoğan otsekui selja taha jätta vabariigi enam kui 90-aastase pärandi. Selle asemel tahab ta naasta vabariigile eelnenud osmanite riigi aega ja sultanite paleede juurde, leiavad kriitikud.