„Peamine põhjus on, et valitsus leiab, et rahvusvahelise õiguse kriteeriumid Palestiina riigi tunnustamiseks on täidetud. On olemas territoorium, on olemas elanikkond ja on olemas valitsus,“ ütles Rootsi välisminister Margot Wallström pressikonverentsil Rosenbadis SVT Nyheteri vahendusel.

Rootsi on varem tunnustanud 1992. aastal Horvaatiat ja 2008. aastal Kosovot, vaatamata sellele, et need riigid ei kontrollinud siis osa oma territooriumist.

„Palestiina on nagu need erijuhtumid. Rahvusvahelise õiguse analüüsi valguses ei näe me mingit põhjust selle otsusega viivitada,“ ütles Wallström.

Esmaspäeval informeeris valitsus Riksdagi väliskomisjoni otsusest, et Palestiina tunnustamist on oodata „lähiajal“.

Palestiina mittetunnustamine Iisraeli okupatsioonile viidates oleks vastuolus rahvusvahelise õiguse põhimõttega „ebaõiglus ei anna õigust“, kirjutas Wallström ajalehes Dagens Nyheter.

Rootsi peaminister Stefan Löfven teatas kavatsusest Palestiina riiki tunnustada oma ametisse astumise programmilises kõnes. Iisraeli välisministeerium kutsus selle peale välja Rootsi suursaadiku Tel Avivis, et otsuse vastu protestida, ning Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman on olnud avalikult kriitiline.

Rootsi parlamendis on valitsust kritiseerinud Euroopa Liidu asjade komisjon, kus on väidetud, et Wallström tahab Riksdagi otsustamisest kõrvale jätta. Ka väliskomisjoni istungil olid koalitsioonipartnerid kriitilised.

Rootsi valitsus on avaldanud lootust, et suudab Palestiina tunnustamisse kaasa tõmmata teisigi Euroopa riike. Põhjamaade Nõukogu kohtumisel esmaspäeval Stockholmis sai aga selgeks, et vähemalt Norra, Taani ja Soome ei kavatse midagi sellist lähiajal teha.