Lugeja: koolides võiks töötada ametlik lepitaja ja klassides usaldusisikud

Mäletan enda kooliaega, mil õpetajad reageerisid õpilaste appikarjetele koheselt. Täpsemalt: kui mindi õpetaja juurde abi paluma, et keegi kedagi kiusab, siis tegeles õpetaja mõlema osapoolega kohe. Kutsuti õpilased tühja klassiruumi ja paluti oma lugu ära rääkida. Olenemata sellest, kes oli siis õpetaja, oli sellest reeglina kasu. Väga harva oli juhtumeid, kus kiusamine jätkus.

Eriti mõjuv oli vestlus aga siis, kui tegu oli tugeva autoriteediga õpetajaga. Kui õpetaja oli end õpilaste seas kehtestanud, siis teda ka kuulati, isegi lepitamisel.

Koolides võiks olla tööl inimene, kes tegelebki koolivägivalla ennetamisega ja olemasolevate probleemidega. Otse loomulikult nõuaks selline amet teadmisi psühholoogiast ja head läbisaamist lastega.

Mäletan kooliajast ka seda, et tihti aitasid vanemad õpilased esimeste klasside õpilasi. Kui väiksemate seas oli kedagi kiusatud, tulid vanemad õpilased appi ja klaarisid asjad koheselt ära, nii, et polnud isegi vaja õpetajate sekkumist. Eks see muidugi toimis ainult siis, kui õpetajad olid teadlikud, mis eesmärgil ja kuidas need vanemad õpilased tegutsesid.

Ehk oleks ka see abiks, kui näiteks klassis määratakse usaldusisikuks üks õpilane, nagu klassivanemgi. Usaldusisik siis suhtleb õpetajatega ja kooli juhtkonnaga. Võib-olla oleks just selline viis info liigutamiseks parim?