Saatekülalised tõdesid, et Rootsis toimunu kohta on palju erinevaid võimalusi, kuid kõige tõenäolisem variant on see, et Stockholmi skäärides oli vee all midagi ning rootslased sealt ka midagi leidsid.

Kaitseväe endine juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts rääkis ka, et jälgis erinevate Vene laevade, kaasaarvatud kurikuulsa tanker Concordi liikumist ja pidi tõdema, et nende tegevuses oli imelikke jooni. Kõuts selgitas, et see konkreetne laev püüdis ilmselgelt hoida end teatud kvadraadis ehk suunal.

Samuti nõustus Kõuts spekulatsioonidega, et skääridesse võidi toimetada mingisugune seade, millega liikumist fikseerida, kuulata pealt või testida rootslaste valmisolekut.

Kaitseväe eksjuht osutas asjaolule, et Balti meri on küllaltki eripärane meri, sest siin on erineva tihedusega merekihid, mis peegeldavad sonari signaalid tagasi. "Kui tead, milline soolsus kuskil on, siis on hea laeva ära peita. Balti meri on allveelaevade Meka sisuliselt," rääkis Kõuts.

Eesti infokogumise võimekuse kohta ütles Kõuts, et meil on päris head õhutõrje-ja mere radarid ja et vee peal olevaid asju näeme hästi, aga vee alla mitte. Endine kaitseväe juht ütles, et ta on praegu ka natuke mures, sest meil ei ole enam sõjamehi rannikul, kes olid valmis võtma vastu suuremaid seltskondasid, kui 1-2 meest. Sellise olukorra taastamiseks oleks vaja poliitilist otsust, nentis Kõuts.

Selleks, et Eestis Rootsis toimunut vältida, peaks meil Kõutsi arvates olema selliseks olukorraks plaan, mis on kohaldatav igale sarnasele situatsioonile. "Ma ei tea, kas selline plaan on aga praegu olemas," ütles Kõuts.