Rootsi riigikaitse kõrgkooli lektori ja uurija Peter Mattssoni sõnul peab Venemaa uut tüüpi sõda, millega ta püüab näidata, et poliitikud ja sõjaväelased ei suuda oma maad kaitsta.

„See on uut tüüpi sõjapidamine. See kujutab endast mõjutamist, nn mõjutamisoperatsioone ega ole mõeldud maa ülevõtmiseks või millegi hävitamiseks. Tahetakse näidata, et poliitikud ja sõjaväelased ei suuda oma maad kaitsta,” ütles Mattsson ajalehele Aftonbladet. Sama strateegia hulka liigitas ta õhupiiri rikkumised.

Vene sõjalennukite lennud Rootsi õhuruumi piiril ja rünnakute imiteerimine on pälvinud meedias suurt tähelepanu, nagu mõistagi ka nüüdne ulatuslik operatsioon, millega Stockholmi lähedalt saarestikust veealust objekti otsitakse. Igaks juhuks tasub märkida, et 1990. aastate keskel jõudis valitsuse moodustatud teadlaste komisjon järeldusele, et valdav enamik teateid Rootsi vetesse hiilinud allveelaevade kohta ei vastanud tõele. Aastail 1981–1994 tuli „välisriigi veealuse tegevuse” kohta üle 6000 teate, kuid komisjon leidis kindlaid tõendeid üksnes kuue intsidendi kohta.

Kui siiski eeldada, et praegu on tegemist Vene allveelaevaga, jääb lausa mulje, et Venemaa teeb ise kõik, ärgitamaks Rootsis debatti kaitsevõime ja kaitsekulutuste suurendamise üle ning nügimaks Rootsit NATO poole.

Spetsialistide mure

Augustis ilmus ajalehe Dagens Nyheter arvamusportaalis rühma sõjandusspetsialistide artikkel, milles muretseti, et Rootsi kaitsevõime on nõrgenenud, samal ajal kui Venemaa suurendab sõjalist eelarvet ja USA tähelepanu on Euroopa asemel üha rohkem Aasial. Artikli autorid märkisid, et Rootsi sõjavägi ja laevastik pole pärast 16. sajandit ehk kuningas Gustav Vasa aega veel olnud nii väike kui praegu.

Nii ammune võrdlus pole ehk hoomatav. Ent Rootsi relvajõudude võimekuse vähenemist külma sõja lõpust saadik tõendab ka nüüdne operatsioon. „Paistab, nagu oleks meid sel nädalavahetusel paisatud tagasi 1980. aastatesse, kuid vee all toimuvast teada saamise poolest isegi tollastest halvematesse oludesse. Välja on saadetud palju militaaraluseid, kuid ei ole enam helikoptereid, mis aitaksid tuvastada Vene allveelaeva, mis usutakse olevat Rootsi territoriaalvetes,” kirjutas Dagens Nyheter. Ajalehes Expressen märkis kaitseteemadel blogija Carl Bergqvist, et viimane allveelaevade avastamise varustusega kopter lõpetas töö 2008. aastal ja uus peaks saama töökorda alles 2018. aastal.

Dagens Nyheteri hinnangul on Rootsi relvajõudude desarmeerimise taga olnud nii ükskõiksus kui ka lüüasaamismeeleolu. Ühest küljest on peetud minimaalseks riski, et Venemaa ründab Rootsit. Teisalt on arvatud, et kui ta seda tõesti teeb, siis pole šanssi end kaitsta, isegi kui kaitsevõimet oleks oluliselt tugevdatud. „Süü kaitsevõime järkjärgulise erosiooni eest võib jagada nii sotsialistlike kui ka parempoolsete valitsuste vahel,” märkis ka Svenska Dagbladet. Ajaleht nimetas maikuist otsust kaitsekulutusi suurendada väikeseks sammuks õiges suunas. Kuid kavatsus suurendada neid kümne aastaga 5,5 miljardi krooni (0,6 miljardi euro) võrra peaks olema alles algus ja poliitikud peavad kaitsesse palju rohkem panustama.

Rootsi kaitsekulutused ulatuvad 42 miljardi kroonini (4,6 miljardi euroni) aastas ehk on ligikaudu 1,1–1,2% SKT-st. Svenska Dagbladeti kaitseteemadele pühendunud toimetaja Mikael Holmströmi sõnutsi on Rootsi sõjalised kulutused Põhjamaade väikseimad, kuid 1980. aastatel ulatusid need tema mäletamist mööda 2,9%-ni. Kas ei võiks kaitse-eelarvet suurendada 2%-ni SKT-st, mis on seatud sihiks NATO riikides, kuigi seda enamasti ei täideta? Holmström ütleb, et see tähendaks umbes 80 miljardit krooni (8,7 miljardit eurot) aastas ja nii suurt summat pole valmis kulutama ükski partei, välja arvatud ehk Rootsi Demokraadid.

Venemaa tahab mõjutada

Holmström märkis, et kui vaadata tänavu Läänemere piirkonnas olnud õhupiiririkkumisi, siis pole Vene lennukid tikkunud ühegi NATO riigi õhuruumi, kuid on rikkunud alliansiväliste Rootsi ja Soome piiri. Kaitseuuringute eksperdi Mattssoni arvates viitavad nii õhupiiri rikkumised kui ka Stockholmi skäärides toimuv informatsioonilahingule.

„Nad tahaksid justkui öelda: „Mis oleks juhtunud, kui see olnuks tõsi?” Järelduste tegemise jätavad nad meile. See juhtub õhus ja juhtub vees,” ütles Mattsson. Tema arvates ei mängi lõppude lõpuks mingit rolli, kas saarestikus olnud häirel oli alust või mitte. „Nad tahavad meid mõjutada. Kui me usume, et nad on siin, aga neid ei ole, on nad edu saavutanud. Kui nad on siin, on nad samuti edu saavutanud. Nad on meid mõjutanud,” sõnas Mattsson. 1

Kaitsepoliitik: välisriik tegutseb vee all
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ja parlamendi riigikaitsekomisjoni juhtkond pidasid eile erakorralise kohtumise, et arutada allveelaevakriisi Stockholmi skäärides. Riigikaitsekomisjoni esimees Allan Widman väljendas pärast kohtumist rahulolu. „Minu tõlgendus on see, et kaitsejõud tunnevad üha suuremat veendumust, et tegemist on välisriigi veealuse tegevusega Rootsi territoriaalvetes,” ütles Widman ajalehele Dagens Nyheter. „Ma usun, et me saime kaitseministrilt täieliku informatsiooni selle kohta, mis on seni toimunud,” ütles Widman. Ta ei tahtnud kommenteerida mingit uut informatsiooni, mis võis kohtumisel jutuks tulla.
Widmani sõnul võib Stockholmi lähistel käimas olev operatsioon avaldada mõju Rootsi kaitse-eelarvele. „Kui leiab kinnitust, et see on välisriigi veealune tegevus Rootsis, peame me sellele vastavalt tegutsema. Jutt käib lähitulevikus rohkema raha paigutamisest intsidentideks valmisolekusse, jutt käib õppustest ja jutt käib meie platvormide relvastamisest,” ütles Widman.
Rootsi riigikaitse kõrgkooli lektori Tomas Riesi sõnul on veealune tegevus väga tõsine merepiiri rikkumine, kuid seda ei saa pidada konkreetseks sõjaliseks ohuks. „Rootsile ei ole mingit otsest ohtu, vaid pigem on tegemist mingi mustriga. Kui panna see viimase kuue-seitsme aasta konteksti, siis on Venemaa hakanud käituma palju agressiivsemalt. See on rahutuks tegev trend ja kõnealune juhtum kinnitab seda rahutust,” ütles Ries SVT-le.