Tol hetkel tundus see hoiatus pigem põnevana - loomulikult olin ma valmis oma järgmised kolm aastat täielikult koolile pühendama, olgu selle hinnaks siis pidev magamatus, ajapuudusest tingitud ärevus ja stress, pikad võttepäevad (ja -ööd) või sellest tingitud ebaregulaarne söömine. Samal ajal, viibides päevast päeva koos sarnast elustiili harrastavate kursusekaaslastega, tekkis omavahel eriline side, mida kutsutakse vennastumiseks. Seda tunnet oli vaja enne kojuminekut pikendada väljaskäimiste ja pidudega. Õppisin ruttu, et ühel õigel filmitegijal on alati kotis ibuprofeen, aspiriin ja palderjan - ja viimase vahetab pikema tööstaaži puhul välja Xanax. Pohmelli pole vaja häbeneda, see on loomulik elu osa, mida saab peita päikeseprillidega.