Väljaande Foreign Policy teatel levisid Hongkongi meeleavaldustega seotud fotod Instagramis hoogsalt, enne kui ligipääs blokeeriti. Lisaks sellele on Hongkongi meeleavaldustega seotud sõnumid kiiresti tsenseeritud „Hiina Twitteris“ Weibos ning pühapäeval ei saanud Weibost enam otsida sõnumeid märksõnaga Instagram, vahendab Helsingin Sanomat.

Instagrami asemel hakkasid meeleavaldajad kasutama teenust nimega FireChat, teatas South China Morning Post. FireChati saab kasutada bluetooth'i ühenduse kaudu ja nii saab vältida internetiühenduse tsenseerimist või täielikku sulgemist.

FireChati on pühapäeva ja esmaspäeva jooksul alla laadinud umbes 100 000 inimest ja Hongkongis kasutas seda pühapäeval 33 000 inimest, teatas selle rakenduse välja arendanud firma Open Garden juht.

Hongkongi meeleavaldused kasvasid pühapäeval suurimaiks pärast 1997. aastat. Politsei kasutas meeleavaldajate vastu pisargaasi. Kolmapäeval rahumeelse meeleavaldusena alanud protestiliikumine on kiiresti kasvanud. Hongkongi kesklinna tänavatel oli pühapäeval kuni 40 000 meeleavaldajat.

Agentuuri Reuters teatel olid paljud meeleavaldajad šokeeritud, et politsei otsustas kasutada rahumeelse meeleavalduse laialiajamiseks pisargaasi. Reutersi teatel kasutati Hongkongis pisargaasi viimati 2005. aastal.

Hiina võimud ja Hongkongi Pekingi-meelne juhtkond toetasid politsei tegevust.

Esmaspäeva hommikul meeleavaldused jätkusid. Tuhanded inimesed magasid Hongkongi kesklinna tänavatel ega nõustunud tänavaid politsei keelitustest hoolimata hommikuse tipptunni liiklusele avama.

Meeleavaldused on põhjustanud liikluskaose ning paljud koolid ja ettevõtted on uksed suletuks jätnud. Näiteks on suletud paarkümmend pangakontorit ning finantssektori töötajaid on kutsutud üles töötama kodus.

Meeleavaldajad said Reutersi teatel sümboolset toetust Taiwani pealinnast Taipeist, kus grupp meeleavaldajaid kogunes Hongkongi majandus- ja kultuuriesinduse juurde.

Meeleavaldused on seotud suhteliselt suure autonoomiaga Hongkongi 2017. aasta valimistega. Meeleavaldajad nõuavad, et kandidaate saaks vabalt esitada ega ole nõus Hiina keskvõimu otsusega reserveerida kandidaatide esitamise õigus enesele.

Osana Suurbritanniaga sõlmitud üleandmislepingust lubas Hiina 1997. aastal, et hongkonglased saavad 2017. aastal esimest korda oma juhid demokraatlikult valida. Nüüd kardavad paljud elanikud, et Hiina ei täida seda lubadust.

Foreign Policy teatel ei ole riigi kontrollitavad Mandri-Hiina meediakanalid Hongkongi meeleavaldustest midagi rääkinud.